Monteeritavate raudbetoonelementide kasutamine infrastruktuuri rajatistes pakub mitmeid eeliseid:
– tehasetöö täpsus ja kvaliteet;
– tehaselise betoonpinna kvaliteet;
– mitmed erinevad viimistlusvõimalused;
– elementidele saab anda valuga vajalikud kalded;
– elementidesse saab tehases valada kommunikatsioonitarvikuid;
– tööde teostamise sõltuvus ilmast viidud minimumini;
– tööde kiirus platsil;
– minimaalne raketistööde vajadus platsil;
– paralleelselt paigaldusega säilib võimalus liikluse läbilaskmiseks.
Pakume:
– rajatiste konstruktiivset projekteerimist;
– monteeritavate elementide tootmist;
– monteeritavate elementide tarnet;
– elementide paigaldust.
ZIP-tala sillad
E-Betoonelement on monteeritavast raubetoonist sillalahendusi pakkunud ja tootnud 2000. aastast alates. Esimene sild, kus ZIP-talasid kasutati, oligi samal aastal Tartu- Jõgeva maantee 6,6km-le üle Amme jõe rajatud Kärkna sild, millel avapikkust on 33m. Sellele järgnesid Eesti Elektrijaama sild, Sirgala, Korbatu, Puurmanni, kuni 2008. aastal jõuti seni pikimate ZIP-tala viaduktideni – 160m pikkune Vaida viadukt ja 90m pikkune Aruvalla viadukt Tallinn-Tartu maanteel.
ZIP-taladega tekiehituse moodustavad eelpingestatud ZIP-talad (pööratud T-kujulise ristlõikega), mis monteeritakse külg-külje kõrvale. Talade otsad tugede kohal monolitiseeritakse (põiktala) ja monoliitbetoonist rajatakse ka tekiplaadiosa.
ZIP-talasid on võimalik asetada ka vahedega, juhul kui alt sillale põrkekoormust arvestada ei ole vaja (nt kui kõrgusgabariit on suurem minimaalsest lubatavast või ületatakse mittelaevatatavat jõge). Sellisel juhul tekiplaat rajatakse liitkonstruktsioonina, kasutades ca 70-80mm paksuseid monteeritavast raudbetoonist koorikplaate. Koorikplaatidega kaetakse talade vahed moodustades sedasi raketise, mis võtab vastu monoliitsest pealevalust tuleva koormuse.
Maksimaalsed sildeavad ZIP-talaga lahendatud sildadele ja viaduktidele.
– käesolevat graafikut saab kasutada ainult esialgseks sildeehitise ristlõike kõrguse määramiseks.
– kasutatud koormusmudelid vastavad Eesti projekteerimisnormidele EPN-ENV 1.3.
– sildeehitise kõrgus sisaldab sillatala ja monoliitset betoonplaati.
Segment-tunnel
Segment-tunneli kandekonstruktsiooni moodustavad tunneli-ristlõikelised elemendid ehk segmendid. Töömaal monteeritakse segmendid üksteise järel kokku ja vajadusel tunnelikeha järelpingestatakse pikisuunas. Segmentide välisküljel on betoonkonsoolid pealesõiduplaatide toetamiseks ja elementi endasse on võimalik tehases valada kaablitorusid jms tarvikuid. Tunneli sisepinnad valatakse vastu vormi ja see võimaldab kasutada erinevaid pinnaviimistluse tehnikaid.
Kasutuskohad:
– kergliiklustunnelid;
– karja- ja ulukitunnelid;
– truubid.
Segmentide mõõdud
Tunneli võimalikud tüüpsed sisemõõdud on (kõrgus x laius)
2,50×3,50 m
Ühe segmendi tüüp-pikkus on 950 mm.
Maksimaalsete sisemõõtudega 2,5×3,5 m segmendi mass on 10,5.
Plaat-tunnel
Plaat-tunneli puhul lahendus koosneb L-kujulistest tugiseintest, monoliitsest põhjaplaadist ja tunneli lagi eelpingeplaatidest. Eelpingeplaate sobib kasutada silletel kuni 10m. Antud lahendust kasutades on võimalik rajada ka mitmesildelisi konstruktsioone.
Tala-tunnel
Tala-tunneli idee on sarnane plaat-lahenduse omaga, kuid tunneli lae kandevkonstruktsioon moodustatakse eelpingestatud taladest (vt ZIP-talad), mis monteeritakse külg külje kõrvale. Talade kehadesse on vastava sammuga jäetud avad põiksuunalise armatuuri läbiviimiseks. Talade vahed armeeritakse ning betoneeritakse, mille tulemusel moodustub täisristlõikeline tekikonstruktsioon. Lahendus sobib kasutada 10m kuni 16m sillete puhul. Tunneli seinad võib lahendada kas L-kujuliste tugimüürielementidega või monteeritavate seinte ning kohapeal valatava plaadiosaga.
Valmistame müratõrjeseinaelemente ja terviklahendusi. Palun kontakteeru müügiinseneriga.
ViaPlus karptala puhul on tegemist suletud ristlõikelise sillatalaga, mis valatakse tehases kas ühes või kahes valuetapis sõltuvalt tala geomeetriast. Praeguseks on antud talatüüp meil leidnud kasutamist ääretalana (trapets-lõikeline), et monteeritavale sillale anda sujuvama kujuga tekiserv. Esimene objekt, kuhu selliseid talasid oleme tootnud, on Kroodi eritasandilise ristmiku viaduktid nr 1 ja 2 Maardus. Tala otsad on toelähedases tsoonis täisristlõikelised, kuid ülejäänud pikkuses on keha keskosas tühimik, mida eraldavad ~5m sammuga jäikusribid.
E-Betoonelemendi karptalade võimalikud mõõdud:
– laius 950mm
– kõrgus 1000mm
– pikkus kuni 27m
– mass kuni 42t
Päritolumaal Hollandis on karptala laialt levinud reatalana pakkudes monteeritava sillateki jaoks mitmeid võimalusi.
– Taladest moodustatud tekk on võimalik täiendavalt piki- ja põikisuunas järelpingestada
– Võimalik rajada jätkuvaid sildeid
– Suurem väändejäikus
– Puudub monoliitse pealevalu vajadus
– Minimaalne ajaline kestus tekiehitusel
Monteeritavad sillatekiplaadid moodustavad koos monoliitse pealevaluga liitkonstruktsiooni. Plaate on kahte erinevat tüüpi sõltuvalt sellest, kas rajatakse uut silla pealisehitust või rekonstrueeritakse olemasolevat.
Lahendusest
Uue sillateki rajamisel plaadid monteeritakse otse kas betoonist või terasest taladele. Talades olevate nihketüüblite jaoks jäetakse monteeritavasse plaati avad. Tüüblite sõlmed ja plaatide omavahelised põikvuugid monolitiseeritakse peale plaatide montaaži. Täiendavalt seotakse plaadid ca 100mm paksuse pealevalukihiga. Monteeritavate tekiplaatide alumine pind on sile vormipind. Plaatide pealmisest pinnast ulatuvad välja rangid pealevaluga sidumiseks. Elemendi pealmise pinna saab valada esmase kahepoolse põikkaldega. Kui teostatakse olemasoleva silla rekonstrueerimist ning vana kasutuskõlblik betoontekk osaliselt säilitatakse, saab kasutada monteeritavaid tekiplaate, mis paigaldatakse vanaosa peale. Plaadid on sellisel juhul õhemad ja kergemad. Plaadi pealmise pinna saab valada vormipinnana ning alumine pind jääb sellisel juhul silutud pind.
Eelised
– Võimaldab sillateki valamise viia tehase sisetingimustesse.
– Sillateki betoneerimise ja betooni esmase kivinemise ajal ei ole suuri välistingimuste kõikumisi (palavust, pakast, liigset vihma ega lund).
– Betoon kivineb esimese nädala stabiilsetes sisetingimustes ja väheneb pragude tekkimise oht.
– Jääb ära vajadus kasutada töömaal raketisekilpe ja oluliselt lihtsustub tööde teostamine kui sillatakse muutuva veetasemega või kandevõime poolest kehva põhjaga veekogu.
– Paraneb tööohutus platsil, kuna paika tõstetud element moodustab koheselt edasiste tööde teostamiseks vajaliku platvormi.
– Võimaldab kokku hoida ehituseks vajalikku aega, sest samal ajal kui platsil tehakse ettevalmistustöid, saab tehases elemente valada.
– Betoonpinnad on kvaliteetsed ja elementide mõõdud enne platsile toomist kontrollitud.
Plaatide parameetrid
Monteeritava plaatelemendi soovitatav plaanimõõt on kuni 10,0×2,4m. Sellisel juhul ei ületata tavatranspordi gabariite ning veoks pole vaja eriluba.
Plaadi maksimaalne mass on kuni 12,5 tonni ja koormas veetakse neid kahe kaupa.
Ühe plaadi monteerimiseks kuluv aeg on vähem kui 30 minutit.
Paigaldus
– Monteeritakse tekiplaadid.
– Tekiplaatide vastastikku jäävates servades on soon, kuhu tehases paigaldatakse tihend, et vuugi betoneerimise ajal tsemendipiim elementide vahelt alla ei nõrguks.
– Seejärel paigaldatakse pikiarmatuur plaatidevahelistesse vuukidesse.
– Monolitiseeritakse nihketüübli- sõlmed ja plaatidevahelised vuugid.
– Monteeritakse ääreprussi-elemendid.
– Paigaldatakse pealevalu armatuur ning teostatakse pealevalu betoneerimine.
– Ääreprussi elementide vahelised vuugid viimistletakse elastse mastiksiga.
Töövõtt
Omalt poolt pakume:
– silla või viadukti pealisehituse (monteeritavast raudbetoonist peakandurid ja tekiplaat) konstruktiivset
projekteerimist;
– monteeritavate elementide tootejooniste koostamist;
– monteeritavate elementide tootmist;
– monteeritavate elementide tarnet;
– elementide paigaldust ja sõlmede ning pealevalu betoneerimistöid.
T-talasillad
Oleme valmistanud T-ristlõikelisi sillatalasid, mida enamasti kasutatakse vanade monteeritavate talasildade rekonstrueerimisel.
Ääreprussid ja -koorikud
Monteeritavast raudbetoonist ääreprussisd või –koorikud võivad olla mitmesuguse ristlõikega. Enamasti on elemendid umbes 3-4m pikkused, kuid oleme teinud ka kuni 7,5m pikkuseid elemente. Antud elemente saab kasutada nii monoliitse kui ka osaliselt monteeritava teki korral. Paigalduse ajal fikseeritakse elemendid ajutiste tugede ja kinnitustega ning lõplikult monoliitse pealevaluga sidumiseks ulatuvad elemendist välja sideaasad või profiilterasest detailid. Elementidevaheline vuuk viimistletakse elastse mastiksiga. Ääreprussi saab tehases valada põrkepiirete kinnitamiseks vajalikud sisekeermega ankrugrupid ja elementid pealmise ning välimise pinna katta sobiva impregneerainega. Ääreelemendi võib kujundada ka kumera või mingi muu mustriga, kasutades näiteks valevuuke, matriitsipinda või isegi graafilist betooni.
Monteeritavate raudbetoonelementide kasutamine infrastruktuuri rajatistes pakub mitmeid eeliseid:
– tehasetöö täpsus ja kvaliteet;
– tehaselise betoonpinna kvaliteet;
– mitmed erinevad viimistlusvõimalused;
– elementidele saab anda valuga vajalikud kalded;
– elementidesse saab tehases valada kommunikatsioonitarvikuid;
– tööde teostamise sõltuvus ilmast viidud minimumini;
– tööde kiirus platsil;
– minimaalne raketistööde vajadus platsil;
– paralleelselt paigaldusega säilib võimalus liikluse läbilaskmiseks.
Pakume:
– rajatiste konstruktiivset projekteerimist;
– monteeritavate elementide tootmist;
– monteeritavate elementide tarnet;
– elementide paigaldust.
ZIP-tala sillad
E-Betoonelement on monteeritavast raubetoonist sillalahendusi pakkunud ja tootnud 2000. aastast alates. Esimene sild, kus ZIP-talasid kasutati, oligi samal aastal Tartu- Jõgeva maantee 6,6km-le üle Amme jõe rajatud Kärkna sild, millel avapikkust on 33m. Sellele järgnesid Eesti Elektrijaama sild, Sirgala, Korbatu, Puurmanni, kuni 2008. aastal jõuti seni pikimate ZIP-tala viaduktideni – 160m pikkune Vaida viadukt ja 90m pikkune Aruvalla viadukt Tallinn-Tartu maanteel.
ZIP-taladega tekiehituse moodustavad eelpingestatud ZIP-talad (pööratud T-kujulise ristlõikega), mis monteeritakse külg-külje kõrvale. Talade otsad tugede kohal monolitiseeritakse (põiktala) ja monoliitbetoonist rajatakse ka tekiplaadiosa.
ZIP-talasid on võimalik asetada ka vahedega, juhul kui alt sillale põrkekoormust arvestada ei ole vaja (nt kui kõrgusgabariit on suurem minimaalsest lubatavast või ületatakse mittelaevatatavat jõge). Sellisel juhul tekiplaat rajatakse liitkonstruktsioonina, kasutades ca 70-80mm paksuseid monteeritavast raudbetoonist koorikplaate. Koorikplaatidega kaetakse talade vahed moodustades sedasi raketise, mis võtab vastu monoliitsest pealevalust tuleva koormuse.
Maksimaalsed sildeavad ZIP-talaga lahendatud sildadele ja viaduktidele.
– käesolevat graafikut saab kasutada ainult esialgseks sildeehitise ristlõike kõrguse määramiseks.
– kasutatud koormusmudelid vastavad Eesti projekteerimisnormidele EPN-ENV 1.3.
– sildeehitise kõrgus sisaldab sillatala ja monoliitset betoonplaati.
Segment-tunnel
Segment-tunneli kandekonstruktsiooni moodustavad tunneli-ristlõikelised elemendid ehk segmendid. Töömaal monteeritakse segmendid üksteise järel kokku ja vajadusel tunnelikeha järelpingestatakse pikisuunas. Segmentide välisküljel on betoonkonsoolid pealesõiduplaatide toetamiseks ja elementi endasse on võimalik tehases valada kaablitorusid jms tarvikuid. Tunneli sisepinnad valatakse vastu vormi ja see võimaldab kasutada erinevaid pinnaviimistluse tehnikaid.
Kasutuskohad:
– kergliiklustunnelid;
– karja- ja ulukitunnelid;
– truubid.
Segmentide mõõdud
Tunneli võimalikud tüüpsed sisemõõdud on (kõrgus x laius)
2,50×3,50 m
Ühe segmendi tüüp-pikkus on 950 mm.
Maksimaalsete sisemõõtudega 2,5×3,5 m segmendi mass on 10,5.
Plaat-tunnel
Plaat-tunneli puhul lahendus koosneb L-kujulistest tugiseintest, monoliitsest põhjaplaadist ja tunneli lagi eelpingeplaatidest. Eelpingeplaate sobib kasutada silletel kuni 10m. Antud lahendust kasutades on võimalik rajada ka mitmesildelisi konstruktsioone.
Tala-tunnel
Tala-tunneli idee on sarnane plaat-lahenduse omaga, kuid tunneli lae kandevkonstruktsioon moodustatakse eelpingestatud taladest (vt ZIP-talad), mis monteeritakse külg külje kõrvale. Talade kehadesse on vastava sammuga jäetud avad põiksuunalise armatuuri läbiviimiseks. Talade vahed armeeritakse ning betoneeritakse, mille tulemusel moodustub täisristlõikeline tekikonstruktsioon. Lahendus sobib kasutada 10m kuni 16m sillete puhul. Tunneli seinad võib lahendada kas L-kujuliste tugimüürielementidega või monteeritavate seinte ning kohapeal valatava plaadiosaga.
Valmistame müratõrjeseinaelemente ja terviklahendusi. Palun kontakteeru müügiinseneriga.
ViaPlus karptala puhul on tegemist suletud ristlõikelise sillatalaga, mis valatakse tehases kas ühes või kahes valuetapis sõltuvalt tala geomeetriast. Praeguseks on antud talatüüp meil leidnud kasutamist ääretalana (trapets-lõikeline), et monteeritavale sillale anda sujuvama kujuga tekiserv. Esimene objekt, kuhu selliseid talasid oleme tootnud, on Kroodi eritasandilise ristmiku viaduktid nr 1 ja 2 Maardus. Tala otsad on toelähedases tsoonis täisristlõikelised, kuid ülejäänud pikkuses on keha keskosas tühimik, mida eraldavad ~5m sammuga jäikusribid.
E-Betoonelemendi karptalade võimalikud mõõdud:
– laius 950mm
– kõrgus 1000mm
– pikkus kuni 27m
– mass kuni 42t
Päritolumaal Hollandis on karptala laialt levinud reatalana pakkudes monteeritava sillateki jaoks mitmeid võimalusi.
– Taladest moodustatud tekk on võimalik täiendavalt piki- ja põikisuunas järelpingestada
– Võimalik rajada jätkuvaid sildeid
– Suurem väändejäikus
– Puudub monoliitse pealevalu vajadus
– Minimaalne ajaline kestus tekiehitusel
Monteeritavad sillatekiplaadid moodustavad koos monoliitse pealevaluga liitkonstruktsiooni. Plaate on kahte erinevat tüüpi sõltuvalt sellest, kas rajatakse uut silla pealisehitust või rekonstrueeritakse olemasolevat.
Lahendusest
Uue sillateki rajamisel plaadid monteeritakse otse kas betoonist või terasest taladele. Talades olevate nihketüüblite jaoks jäetakse monteeritavasse plaati avad. Tüüblite sõlmed ja plaatide omavahelised põikvuugid monolitiseeritakse peale plaatide montaaži. Täiendavalt seotakse plaadid ca 100mm paksuse pealevalukihiga. Monteeritavate tekiplaatide alumine pind on sile vormipind. Plaatide pealmisest pinnast ulatuvad välja rangid pealevaluga sidumiseks. Elemendi pealmise pinna saab valada esmase kahepoolse põikkaldega. Kui teostatakse olemasoleva silla rekonstrueerimist ning vana kasutuskõlblik betoontekk osaliselt säilitatakse, saab kasutada monteeritavaid tekiplaate, mis paigaldatakse vanaosa peale. Plaadid on sellisel juhul õhemad ja kergemad. Plaadi pealmise pinna saab valada vormipinnana ning alumine pind jääb sellisel juhul silutud pind.
Eelised
– Võimaldab sillateki valamise viia tehase sisetingimustesse.
– Sillateki betoneerimise ja betooni esmase kivinemise ajal ei ole suuri välistingimuste kõikumisi (palavust, pakast, liigset vihma ega lund).
– Betoon kivineb esimese nädala stabiilsetes sisetingimustes ja väheneb pragude tekkimise oht.
– Jääb ära vajadus kasutada töömaal raketisekilpe ja oluliselt lihtsustub tööde teostamine kui sillatakse muutuva veetasemega või kandevõime poolest kehva põhjaga veekogu.
– Paraneb tööohutus platsil, kuna paika tõstetud element moodustab koheselt edasiste tööde teostamiseks vajaliku platvormi.
– Võimaldab kokku hoida ehituseks vajalikku aega, sest samal ajal kui platsil tehakse ettevalmistustöid, saab tehases elemente valada.
– Betoonpinnad on kvaliteetsed ja elementide mõõdud enne platsile toomist kontrollitud.
Plaatide parameetrid
Monteeritava plaatelemendi soovitatav plaanimõõt on kuni 10,0×2,4m. Sellisel juhul ei ületata tavatranspordi gabariite ning veoks pole vaja eriluba.
Plaadi maksimaalne mass on kuni 12,5 tonni ja koormas veetakse neid kahe kaupa.
Ühe plaadi monteerimiseks kuluv aeg on vähem kui 30 minutit.
Paigaldus
– Monteeritakse tekiplaadid.
– Tekiplaatide vastastikku jäävates servades on soon, kuhu tehases paigaldatakse tihend, et vuugi betoneerimise ajal tsemendipiim elementide vahelt alla ei nõrguks.
– Seejärel paigaldatakse pikiarmatuur plaatidevahelistesse vuukidesse.
– Monolitiseeritakse nihketüübli- sõlmed ja plaatidevahelised vuugid.
– Monteeritakse ääreprussi-elemendid.
– Paigaldatakse pealevalu armatuur ning teostatakse pealevalu betoneerimine.
– Ääreprussi elementide vahelised vuugid viimistletakse elastse mastiksiga.
Töövõtt
Omalt poolt pakume:
– silla või viadukti pealisehituse (monteeritavast raudbetoonist peakandurid ja tekiplaat) konstruktiivset
projekteerimist;
– monteeritavate elementide tootejooniste koostamist;
– monteeritavate elementide tootmist;
– monteeritavate elementide tarnet;
– elementide paigaldust ja sõlmede ning pealevalu betoneerimistöid.
T-talasillad
Oleme valmistanud T-ristlõikelisi sillatalasid, mida enamasti kasutatakse vanade monteeritavate talasildade rekonstrueerimisel.
Ääreprussid ja -koorikud
Monteeritavast raudbetoonist ääreprussisd või –koorikud võivad olla mitmesuguse ristlõikega. Enamasti on elemendid umbes 3-4m pikkused, kuid oleme teinud ka kuni 7,5m pikkuseid elemente. Antud elemente saab kasutada nii monoliitse kui ka osaliselt monteeritava teki korral. Paigalduse ajal fikseeritakse elemendid ajutiste tugede ja kinnitustega ning lõplikult monoliitse pealevaluga sidumiseks ulatuvad elemendist välja sideaasad või profiilterasest detailid. Elementidevaheline vuuk viimistletakse elastse mastiksiga. Ääreprussi saab tehases valada põrkepiirete kinnitamiseks vajalikud sisekeermega ankrugrupid ja elementid pealmise ning välimise pinna katta sobiva impregneerainega. Ääreelemendi võib kujundada ka kumera või mingi muu mustriga, kasutades näiteks valevuuke, matriitsipinda või isegi graafilist betooni.
