Eestis täitub tänavu 200 aastat esimese betoonehitise - Narva silla ehitamisest.
1822. aastal põletas prantslasest sõjaväeinsener kolonel Antoine Raucourt de Charleville Narva ümbruse savirikkast lubjakivist romaantsemendi, millest valmistati Eesti esimene betoon Narva veealuste sillasammaste valamiseks. Sellega tähistatakse ühtlasi Eestis tsemendi ja betooni tootmise algust.
Raudbetoonist ehitus on kõrgelt hinnatud ja eelistatud juba mitmesaja aasta vältel ja seda vägagi põhjendatult. Raudbetoon on hoone südameks, olles tugev, kindel ja kandev. Tänapäeval kombineeritakse betooni oskuslikult mitmete teiste materjalidega - klaasi, puidu, komposiitmaterjalidega jne - andes nii hoone loojatele, omanikele ja kasutajatele kauni, kestva ja vajadustele vastava hoonelahenduse.
Raudbetoon on elementehituses tõestanud ennast hästitoimiva lahendusena, pakkudes lisaks ka laia viimistlusvalikut, head kvaliteeti ja kiiret paigaldust. Betoon 200 tähtpäeva puhul valmis koostöös Eesti Betooniühingu ja arhitekt Martin Auniniga video betoonelementide valmistamisest, millega saab tutvuda siin:
Eesti Betooniühing on välja kuulutanud ka fotovõistluse „Märka betooni”, et tähistada väärikalt juubelit ja kutsuda üles inimesi märkama betooni meie ümber - seda leiab kõikjalt, pea igas vormis. Kindlasti jäädvusta oma leiud ja saada need aadressil: https://foto.betoon.org Nii saad osaleda loosimises ja võita auhindu.
Tähistame koos „Eesti betoonehitis 200!"
Loe täiendavalt:
https://arileht.delfi.ee/artikkel/120058852/linnad-valmivad-betoonist
https://ajalugu.ohtuleht.ee/1066481/eesti-esimene-betoonehitis-narva-sillale-anti-tsaar-nikolai-i-nimi
https://betoonelement.ee/kutsume-betooni-markama-osale-fotovoistlusel/
