Kerkib kiiresti
Monteeritavatest raudbetoonelementidest ehitamine annab olulise võidu ajas. Platsitööde osa on väike – sel ajal kui objektil tehakse ettevalmistustöid ja rajatakse vundamente, toodab tehas parkimismaja elemente. Kuna tegemist on seeriatootmisega ning paigaldusperiood on lühike, hoitakse märkimisväärselt aega kokku. Nii on ühe nädalaga võimalik ehitada umbes 1000 – 1500m.
Elemendid on justkui lego-klotsid, millest saab kiiresti erineva kujuga hooneid kokku panna. Tehases toodetud lahendusel on võrreldes monoliitkonstruktsioonidega mitmed eelised.
Kvaliteetne
Elementlahendus annab hea ja kvaliteetse lõpptulemuse, sest tehases on aastaringselt tunduvalt paremad tingimused kui ehitusplatsil. Tehase tingimustes on lihtne valmistada kõrgemargilist betooni ja kontrollitud valutingimustes tagada materjali soovitud omaduste saavutamine. Betoon on aga omakorda väga hea vastupidavusega keemiliselt agressiivses keskkonnas.
Postivabam ruum seljatab parkimishirmu
Monteeritavatest raudbetoonelementidest parkimismaja on avar – siin pole parkimist segavaid poste. Nende arv ehitises väheneb tänu tehases pingestatud suuresildelistele betoonpaneelidele. Nii pole katusealune pind täis poste, mis piiravad ruumi kasutusvõimalusi.
Palju erinevaid viimistlusvõimalusi
Betooni kui materjali võimalused on väga mitmekesised. Erinevad reljeefsed vormid, kivivärvid ja töötlused muudavad betoonpinna huvitavaks ja omanäoliseks.
Parkimismaja planeerimise esimene põhitõde kõlab nii: „Parkimismaja peab võimaldama mugavat parkimist ja ei tohi olla hädalahenduseks autojuhile, kes mujal kohta ei leia“. Hästi toimivat parkimismaja on mugav ja lihtne kasutada. Pidevad plekimõlkimised ja ummikud parkimismajades viitavad planeerimisvigadele.
Parkimismajade kavandamine ja projekteerimine on tehniline protsess, mis eeldab hoolikat analüüsi. Planeerimisel peab hindama parkimise nõudlust, kasutajate vajadusi ja liiklusvoo mahte. Ummikute ja ohtlike situatsioonide vältimiseks sõiduteede ristumiskohtades tuleb analüüsida olemasolevat liikluskorraldust ning autode juurdepääsu parkimismajale. Parkijate mugavuse tagamiseks tuleb pöörata tähelepanu hoone sisemisele loogikale ja toimimisskeemile.
Ootejärjekord viitab planeerimisveale
Parkimismajade sisemine loogika on sootuks erinev kui teistel hoonetel: siinne liikumine peab olema mugav nii jalakäijatele kui ka autodega liiklejatele. Parkimismaja planeerimisel tuleb arvestada, et parklasse sisenemine ja väljumine sujuks võimalikult kiiresti. Mõistagi on vajalik selge märgistus ja suunaviidad. Oluline on arvestada parkimismaja ümbruse liikluskorraldusega. Parkimismajja sisenevad või väljuvad autod ei tohi tekitada ootejärjekordasid ning peaksid sulanduma linnaliiklusesse: parkla olgu lihtsasti ligipääsetav, selle sissesõit ja väljapääsud liiklusteede suhtes loogilise asetusega.
Segavad postid ja kitsad teed on minevik
Hoone kavandamisel oleks mõistlik ruumi mitte kokku hoida parkimiskohtade suuruse arvel. Parkimine on mugav siis, kui kohad on piisavalt avarad, tasandid ilma segavate postideta ja liikumisteed laiad. Kui autojuhi vaateväli on vaba, on ka liiklemine parkimismajas ohutum.
Jalakäijad peavad parkimismajas saama turvaliselt liikuda. Trepid ja liftid planeeritakse parkimisala lähedale. Mõelda tuleb ka sellele, kuidas jalakäijate alad sõiduteest eraldada ning näiteks kaubanduskeskustes võimaldada suurte ostukärudega mugav liikumine.
Sõbraliku moega parkimismaja meelitab kasutajaid
Parkimismaja on tehiskeskkond. Kui selle asukoht, arhitektuurilised lahendused ja töökorraldus pole piisavalt läbi mõeldud, näib parkimismaja eemale peletav ning inimesed eelistavad mujal parkimist. Oskuslikult planeeritud parkimismaja on kasutajasõbralik
Lihtsad soovitused
Autosid täis pargitud inimtühi parkla ei mõju nii kõledalt, kui taustaks mängib muusika ja sisse paistab päikesevalgus. Et vältida pimedaid nurki, on päikesevalguse kõrval oluline ka hea üldvalgustus.
Makseterminal või teeninduspunkt peaksid olema selgesti nähtavad ja avatud kohas. Liiklemist suunav märgistus peab olema üheselt mõistetav, sisse ja väljapääsud kergesti leitavad, vältida tuleks massiivseid vaheseinu ning parkimisalade sopilisust.
Kuigi esmapilgul võib jääda mulje, et parkimismaja on väljast monotoonne ja seega hoone sobitamine ümbrusega keeruline ülesanne, saab ka siin välja mõelda omanäolisi lahendusi. Võimalik on kandekonstruktsioone peita või vastupidi, neid esile tuua ja rõhutada. Näiteks piirete ehitamisel saab kasutada betooni kõrval metalli, puitu või klaasi.
Parkimismajade planeerimisel on tähtis oskuslik ruumikasutus: mahutada võimalikult palju autosid nii, et oleks mugav parkida. Ruumikasutuse efektiivsuse hindamisel arvutatakse mitu ruutmeetrit parklapindakulub ühe parkimiskoha peale. Erinevate parkimismajade võrdlemisel tasub meeles pidada järgmist:
– arvutused on tehtud samadel alustel. Üldjuhul võetakse aluseks hoone maksimaalsed sisegabariidid, arvestades nii sõiduteede, rampide kui ka trepikodadega;
– arvestada hoone suhtelise suurusega: mida väiksem hoone, seda suurema osa põrandapinnast võtavad paratamatult enda alla rambid, sõiduteed ja trepikojad;
– kindlaks määrata „arvutusliku auto” suurus.
Tavaliselt arvestatakse ühe parkimiskoha peale 27 – 30m2 parklapinda. Näitaja suurus sõltub parkimismaja suurusest ja kujust, krundi kujust, täiendavate liiklusmugavust andvate rampide olemasolust jms. Parkimismaja hinda mõjutab oluliselt see, kas hoone rajatakse osaliselt maa alla või mitte. Orienteeruvalt on esimene maa-alune korrus umbes 1,5 korda kallim kui esimene maapealne korrus ja teine maa-alune korrus umbes 1,5 korda kallim kui esimene maa-alune korrus.
E-Betoonelement: parkimismajad planeerimisest ehituseni
E-Betoonelement võtab endale projektis tegevusvastutuse elemenditöövõtu osas.
Pakutav täistöövõtu maht:
– parkimismaja konsultatsioon monteeritavast raudbetoonist lahenduse osas;
– lahenduse koostamine ja konstruktiivne projekteerimine;
– elementide tootmine ja transport ehitusplatsile;
– parkimismaja paigaldustööd;
– raudbetoonelementidest moodustatud põrandate pealevalude projekteerimine ja teostus.
Sellega võtab E-Betoonelement enda kanda suure osa ehitusriskidest ja vastutuse hoone kandevosa teostuse eest. Parkimismaja puhul on monteeritava hoone täistöövõtu osakaal rohkem kui pool kogu hoone rajamise töövõtu mahust ja maksumusest. Tähtis on kaaluda erinevaid võimalusi ja leida parim lahendus.
Töid alates projekteerimisest kuni monteeritavast raudbetoonist konstruktsioonide üleandmiseni juhib E-Betoonelemendi projektijuht. Selliselt on tagatud info kiire liikumine ja kliendil on võimalik kõigi küsimustega pöörduda ühe inimese poole.
E-Betoonelement kuulub rahvusvahelisse kontserni Consolis SAS, mis on betoonelementidest lahenduste ja nendega seotud teenuste pakkuja enamuses Euroopa riikides. Betoonelementidest parkimismaju on kontserni ettevõtetes toodetud juba 50 aastat ja nii on E-Betoonelemendil olnud hea võimalus oma kolleegide kogemustest õppida.
Parkimisplatvorm – lihtne ja odav lahendus
Parkimisplatvorm on maapinnast kõrgemal asuv tasand, mis oma olemuselt on väga lihtne – parkida saab tänava tasandil ehk esimesel korrusel ja teisel ehk platvormi korrusel. Kui parkimismajad on mitmekorruselised hooned, mis on mõeldud suure hulga autode mahutamiseks, siis platvormi tasub ehitada suhteliselt väikesel bürool või teenindusettevõttel, kellel on vaja parkimine tänava tasapinnast eraldada.Platvormid on lihtsa konstruktsiooniga ja enamasti suhteliselt väiksemõõdulised. Platvorme on lihtne ehitada ja kerge laiendada, kui projekteerimise käigus on sellele mõeldud.
Pideva tõusuga parkimismaja – suur mahutavus ja hea läbilaskvus
Pideva tõusuga parkimismajas pargitakse autod kaldu korrustele, mis ühtlasi moodustavad ühenduse erinevate korruste vahel. Lahenduse eeliseks on süsteemi väga hea läbilaskevõime, mistõttu sobib suure liikluskoormusega kohtadesse. Sellist parkimismaja on mõistlik planeerida piiratud linnaruumi. Näiteks büroohoonete, hotellide ja muude ühiskondlike hoonete juurde.
Poolkorruseline parkimismaja – ökonoomne konstruktsioonilahendus ja hea ruumikasutus
Poolkorruselise parkimismaja korrused on pooleks jagatud ja vertikaalsuunas üksteise suhtes nihutatud. Sellises konstruktsioonis on korrustevaheline ühendus lahendatud lühikeste rampidega, mis võimaldavad ruumi ökonoomselt kasutada. Parkimine toimub horisontaalsel tasapinnal. Kõige paindlikum lahendus — kasutatakse nii väikeste, keskmiste kui ka suurte parkimismajade puhul. Sobib nii büroode kui korterelamute ja ka väiksemate kaubanduskeskuste juurde.
Tasapinnaline parkimismaja– väga hea mahutavus
Tasapinnalisi parkimismaju iseloomustavad pikad rambid ja avarad parkimispinnad. Et lahendus ära tasuks, on vaja suurt ehituspinda. Samas on konstruktsioon lihtne ja seda on kerge ehitada. Tavaliselt rajatakse sellist tüüpi hoone kolme- kuni viiekorruselisena. Lahendus on sobilik keskmiste ja suurte parklate ehitamiseks. Näiteks hotellide, kaubanduskeskuste ja lennujaamade juures.
Maa-alune parkla – võimalik lahendus ruumikitsikuse korral
Parklate ehitamine väljakute, kaubanduskeskuste, teede ja parkide alla on tehniliselt tunduvalt keerulisem kui maapealse konstruktsiooniga lahendus. Maa-alused parklad on kinnised ning konstruktsiooni toestamiseks tuleb ehitada tugiseinad, paigaldada piisavalt tugiposte ning tagada hästi toimiv hüdroisolatsioon. Lisaks tuleb välja ehitada sundventilatsioon ja tuletõrje- ning turvasüsteemid. Tehniliselt keerukam lahendus tingib ka kõrgema hinna, mistõttu on maa-aluse parkla rajamist mõistlik kaaluda üksnes siis, kui vaba maad maapealse parkla ehitamiseks napib.
PARKIMISMAJA – HENRY FORDI tänapäevane unistus
Kui Henry Ford aastal 1907 kuulutas, et ta teeb auto, mida saavad endale lubada tavalised inimesed, oli kahtlejaid palju. Temal ja teistel autotöösturitel see siiski õnnestus: praeguseks on juba üksnes sõiduautode arv maailmas jõudnud 600 miljonini.
Tuhanded autod vajavad ka tuhandeid parkimiskohti. Linnadesse ja asulatesse ei osatud omal ajal vajalikul hulgal parkimiskohti planeerida ja nii on tervete elurajoonide majaesised tihedalt autosid täis pargitud, lisaruumi on võimalik näpistada vaid spordiplatside ja mänguväljakute arvelt.
Autoga linna jõudes võib parkimiskoha leidmine olla tõeline proovikivi, sest kõnniteede äärseid parkimiskohti kipub lihtsalt napiks jääma. Ka ettevõtted kolivad parkimiskohtade vähesuse või puudumise tõttu üha enam äärelinna või sootuks linna piiride taha, muutes inimesed autodest veelgi rohkem sõltuvaks.
XIX sajandil ei olnud keegi kuulnud parkimismajadest. Täna on parkimisalade ja -majade kavandamine linnaruumi üks võimalus vähendada parkivate autode hulka linnatänavatel ja majade hoovides – keegi ei taha ju aknast välja vaadates näha vaid suurt parkimisplatsi, tiirutada kohta otsides autodest ummistunud tänavatel või jalutada kõnniteedel, kus parkivad autod võtavad enda alla järjest rohkem ruumi.
Kerkib kiiresti
Monteeritavatest raudbetoonelementidest ehitamine annab olulise võidu ajas. Platsitööde osa on väike – sel ajal kui objektil tehakse ettevalmistustöid ja rajatakse vundamente, toodab tehas parkimismaja elemente. Kuna tegemist on seeriatootmisega ning paigaldusperiood on lühike, hoitakse märkimisväärselt aega kokku. Nii on ühe nädalaga võimalik ehitada umbes 1000 – 1500m.
Elemendid on justkui lego-klotsid, millest saab kiiresti erineva kujuga hooneid kokku panna. Tehases toodetud lahendusel on võrreldes monoliitkonstruktsioonidega mitmed eelised.
Kvaliteetne
Elementlahendus annab hea ja kvaliteetse lõpptulemuse, sest tehases on aastaringselt tunduvalt paremad tingimused kui ehitusplatsil. Tehase tingimustes on lihtne valmistada kõrgemargilist betooni ja kontrollitud valutingimustes tagada materjali soovitud omaduste saavutamine. Betoon on aga omakorda väga hea vastupidavusega keemiliselt agressiivses keskkonnas.
Postivabam ruum seljatab parkimishirmu
Monteeritavatest raudbetoonelementidest parkimismaja on avar – siin pole parkimist segavaid poste. Nende arv ehitises väheneb tänu tehases pingestatud suuresildelistele betoonpaneelidele. Nii pole katusealune pind täis poste, mis piiravad ruumi kasutusvõimalusi.
Palju erinevaid viimistlusvõimalusi
Betooni kui materjali võimalused on väga mitmekesised. Erinevad reljeefsed vormid, kivivärvid ja töötlused muudavad betoonpinna huvitavaks ja omanäoliseks.
Parkimismaja planeerimise esimene põhitõde kõlab nii: „Parkimismaja peab võimaldama mugavat parkimist ja ei tohi olla hädalahenduseks autojuhile, kes mujal kohta ei leia“. Hästi toimivat parkimismaja on mugav ja lihtne kasutada. Pidevad plekimõlkimised ja ummikud parkimismajades viitavad planeerimisvigadele.
Parkimismajade kavandamine ja projekteerimine on tehniline protsess, mis eeldab hoolikat analüüsi. Planeerimisel peab hindama parkimise nõudlust, kasutajate vajadusi ja liiklusvoo mahte. Ummikute ja ohtlike situatsioonide vältimiseks sõiduteede ristumiskohtades tuleb analüüsida olemasolevat liikluskorraldust ning autode juurdepääsu parkimismajale. Parkijate mugavuse tagamiseks tuleb pöörata tähelepanu hoone sisemisele loogikale ja toimimisskeemile.
Ootejärjekord viitab planeerimisveale
Parkimismajade sisemine loogika on sootuks erinev kui teistel hoonetel: siinne liikumine peab olema mugav nii jalakäijatele kui ka autodega liiklejatele. Parkimismaja planeerimisel tuleb arvestada, et parklasse sisenemine ja väljumine sujuks võimalikult kiiresti. Mõistagi on vajalik selge märgistus ja suunaviidad. Oluline on arvestada parkimismaja ümbruse liikluskorraldusega. Parkimismajja sisenevad või väljuvad autod ei tohi tekitada ootejärjekordasid ning peaksid sulanduma linnaliiklusesse: parkla olgu lihtsasti ligipääsetav, selle sissesõit ja väljapääsud liiklusteede suhtes loogilise asetusega.
Segavad postid ja kitsad teed on minevik
Hoone kavandamisel oleks mõistlik ruumi mitte kokku hoida parkimiskohtade suuruse arvel. Parkimine on mugav siis, kui kohad on piisavalt avarad, tasandid ilma segavate postideta ja liikumisteed laiad. Kui autojuhi vaateväli on vaba, on ka liiklemine parkimismajas ohutum.
Jalakäijad peavad parkimismajas saama turvaliselt liikuda. Trepid ja liftid planeeritakse parkimisala lähedale. Mõelda tuleb ka sellele, kuidas jalakäijate alad sõiduteest eraldada ning näiteks kaubanduskeskustes võimaldada suurte ostukärudega mugav liikumine.
Sõbraliku moega parkimismaja meelitab kasutajaid
Parkimismaja on tehiskeskkond. Kui selle asukoht, arhitektuurilised lahendused ja töökorraldus pole piisavalt läbi mõeldud, näib parkimismaja eemale peletav ning inimesed eelistavad mujal parkimist. Oskuslikult planeeritud parkimismaja on kasutajasõbralik
Lihtsad soovitused
Autosid täis pargitud inimtühi parkla ei mõju nii kõledalt, kui taustaks mängib muusika ja sisse paistab päikesevalgus. Et vältida pimedaid nurki, on päikesevalguse kõrval oluline ka hea üldvalgustus.
Makseterminal või teeninduspunkt peaksid olema selgesti nähtavad ja avatud kohas. Liiklemist suunav märgistus peab olema üheselt mõistetav, sisse ja väljapääsud kergesti leitavad, vältida tuleks massiivseid vaheseinu ning parkimisalade sopilisust.
Kuigi esmapilgul võib jääda mulje, et parkimismaja on väljast monotoonne ja seega hoone sobitamine ümbrusega keeruline ülesanne, saab ka siin välja mõelda omanäolisi lahendusi. Võimalik on kandekonstruktsioone peita või vastupidi, neid esile tuua ja rõhutada. Näiteks piirete ehitamisel saab kasutada betooni kõrval metalli, puitu või klaasi.
Parkimismajade planeerimisel on tähtis oskuslik ruumikasutus: mahutada võimalikult palju autosid nii, et oleks mugav parkida. Ruumikasutuse efektiivsuse hindamisel arvutatakse mitu ruutmeetrit parklapindakulub ühe parkimiskoha peale. Erinevate parkimismajade võrdlemisel tasub meeles pidada järgmist:
– arvutused on tehtud samadel alustel. Üldjuhul võetakse aluseks hoone maksimaalsed sisegabariidid, arvestades nii sõiduteede, rampide kui ka trepikodadega;
– arvestada hoone suhtelise suurusega: mida väiksem hoone, seda suurema osa põrandapinnast võtavad paratamatult enda alla rambid, sõiduteed ja trepikojad;
– kindlaks määrata „arvutusliku auto” suurus.
Tavaliselt arvestatakse ühe parkimiskoha peale 27 – 30m2 parklapinda. Näitaja suurus sõltub parkimismaja suurusest ja kujust, krundi kujust, täiendavate liiklusmugavust andvate rampide olemasolust jms. Parkimismaja hinda mõjutab oluliselt see, kas hoone rajatakse osaliselt maa alla või mitte. Orienteeruvalt on esimene maa-alune korrus umbes 1,5 korda kallim kui esimene maapealne korrus ja teine maa-alune korrus umbes 1,5 korda kallim kui esimene maa-alune korrus.
E-Betoonelement: parkimismajad planeerimisest ehituseni
E-Betoonelement võtab endale projektis tegevusvastutuse elemenditöövõtu osas.
Pakutav täistöövõtu maht:
– parkimismaja konsultatsioon monteeritavast raudbetoonist lahenduse osas;
– lahenduse koostamine ja konstruktiivne projekteerimine;
– elementide tootmine ja transport ehitusplatsile;
– parkimismaja paigaldustööd;
– raudbetoonelementidest moodustatud põrandate pealevalude projekteerimine ja teostus.
Sellega võtab E-Betoonelement enda kanda suure osa ehitusriskidest ja vastutuse hoone kandevosa teostuse eest. Parkimismaja puhul on monteeritava hoone täistöövõtu osakaal rohkem kui pool kogu hoone rajamise töövõtu mahust ja maksumusest. Tähtis on kaaluda erinevaid võimalusi ja leida parim lahendus.
Töid alates projekteerimisest kuni monteeritavast raudbetoonist konstruktsioonide üleandmiseni juhib E-Betoonelemendi projektijuht. Selliselt on tagatud info kiire liikumine ja kliendil on võimalik kõigi küsimustega pöörduda ühe inimese poole.
E-Betoonelement kuulub rahvusvahelisse kontserni Consolis SAS, mis on betoonelementidest lahenduste ja nendega seotud teenuste pakkuja enamuses Euroopa riikides. Betoonelementidest parkimismaju on kontserni ettevõtetes toodetud juba 50 aastat ja nii on E-Betoonelemendil olnud hea võimalus oma kolleegide kogemustest õppida.
Parkimisplatvorm – lihtne ja odav lahendus
Parkimisplatvorm on maapinnast kõrgemal asuv tasand, mis oma olemuselt on väga lihtne – parkida saab tänava tasandil ehk esimesel korrusel ja teisel ehk platvormi korrusel. Kui parkimismajad on mitmekorruselised hooned, mis on mõeldud suure hulga autode mahutamiseks, siis platvormi tasub ehitada suhteliselt väikesel bürool või teenindusettevõttel, kellel on vaja parkimine tänava tasapinnast eraldada.Platvormid on lihtsa konstruktsiooniga ja enamasti suhteliselt väiksemõõdulised. Platvorme on lihtne ehitada ja kerge laiendada, kui projekteerimise käigus on sellele mõeldud.
Pideva tõusuga parkimismaja – suur mahutavus ja hea läbilaskvus
Pideva tõusuga parkimismajas pargitakse autod kaldu korrustele, mis ühtlasi moodustavad ühenduse erinevate korruste vahel. Lahenduse eeliseks on süsteemi väga hea läbilaskevõime, mistõttu sobib suure liikluskoormusega kohtadesse. Sellist parkimismaja on mõistlik planeerida piiratud linnaruumi. Näiteks büroohoonete, hotellide ja muude ühiskondlike hoonete juurde.
Poolkorruseline parkimismaja – ökonoomne konstruktsioonilahendus ja hea ruumikasutus
Poolkorruselise parkimismaja korrused on pooleks jagatud ja vertikaalsuunas üksteise suhtes nihutatud. Sellises konstruktsioonis on korrustevaheline ühendus lahendatud lühikeste rampidega, mis võimaldavad ruumi ökonoomselt kasutada. Parkimine toimub horisontaalsel tasapinnal. Kõige paindlikum lahendus — kasutatakse nii väikeste, keskmiste kui ka suurte parkimismajade puhul. Sobib nii büroode kui korterelamute ja ka väiksemate kaubanduskeskuste juurde.
Tasapinnaline parkimismaja– väga hea mahutavus
Tasapinnalisi parkimismaju iseloomustavad pikad rambid ja avarad parkimispinnad. Et lahendus ära tasuks, on vaja suurt ehituspinda. Samas on konstruktsioon lihtne ja seda on kerge ehitada. Tavaliselt rajatakse sellist tüüpi hoone kolme- kuni viiekorruselisena. Lahendus on sobilik keskmiste ja suurte parklate ehitamiseks. Näiteks hotellide, kaubanduskeskuste ja lennujaamade juures.
Maa-alune parkla – võimalik lahendus ruumikitsikuse korral
Parklate ehitamine väljakute, kaubanduskeskuste, teede ja parkide alla on tehniliselt tunduvalt keerulisem kui maapealse konstruktsiooniga lahendus. Maa-alused parklad on kinnised ning konstruktsiooni toestamiseks tuleb ehitada tugiseinad, paigaldada piisavalt tugiposte ning tagada hästi toimiv hüdroisolatsioon. Lisaks tuleb välja ehitada sundventilatsioon ja tuletõrje- ning turvasüsteemid. Tehniliselt keerukam lahendus tingib ka kõrgema hinna, mistõttu on maa-aluse parkla rajamist mõistlik kaaluda üksnes siis, kui vaba maad maapealse parkla ehitamiseks napib.
PARKIMISMAJA – HENRY FORDI tänapäevane unistus
Kui Henry Ford aastal 1907 kuulutas, et ta teeb auto, mida saavad endale lubada tavalised inimesed, oli kahtlejaid palju. Temal ja teistel autotöösturitel see siiski õnnestus: praeguseks on juba üksnes sõiduautode arv maailmas jõudnud 600 miljonini.
Tuhanded autod vajavad ka tuhandeid parkimiskohti. Linnadesse ja asulatesse ei osatud omal ajal vajalikul hulgal parkimiskohti planeerida ja nii on tervete elurajoonide majaesised tihedalt autosid täis pargitud, lisaruumi on võimalik näpistada vaid spordiplatside ja mänguväljakute arvelt.
Autoga linna jõudes võib parkimiskoha leidmine olla tõeline proovikivi, sest kõnniteede äärseid parkimiskohti kipub lihtsalt napiks jääma. Ka ettevõtted kolivad parkimiskohtade vähesuse või puudumise tõttu üha enam äärelinna või sootuks linna piiride taha, muutes inimesed autodest veelgi rohkem sõltuvaks.
XIX sajandil ei olnud keegi kuulnud parkimismajadest. Täna on parkimisalade ja -majade kavandamine linnaruumi üks võimalus vähendada parkivate autode hulka linnatänavatel ja majade hoovides – keegi ei taha ju aknast välja vaadates näha vaid suurt parkimisplatsi, tiirutada kohta otsides autodest ummistunud tänavatel või jalutada kõnniteedel, kus parkivad autod võtavad enda alla järjest rohkem ruumi.
