2016. aasta märtsikuus kuulutatakse 15 nominendi seast välja Aasta betoonehitis 2015. Eesti Betooniühing ja Eesti Ehitusmaterjalide Tootjate Liit korraldavad konkurssi kuueteistkümnendat korda.
„Meie betoonehitiste võistlus torkab silma väga laiahaardelise geograafia ja väga erineva kasutusotstarbega ehitiste poolest,” sõnas Eesti Betooniühingu juhatuse esimees Kalle Suitslepp.
2015. aasta betoonehitise tiitlile kandideerivad:
„Eriti rõõmustab, et betoonist kui kodumaisest materjalist on valminud koolimajad, infrastruktuurirajatised, innovaatilised Tark Maja ja Koda. Eesti parimad kodud ehitatakse endiselt betoonist – nii kortermajade- kui eramuarhitektuur on konkursil esindatud. Valminud on kaks suurt kultuuriehitist – Kultuurikatel, kus on oskuslikult seotud uus ja vana betoon ning Eesti Rahva Muuseum Tartus,” lisas Suitslepp.
Suitsleppa sõnul saab Eesti betoonisektori ekspordivõimekuse sümboolse märgina võistlusel näha Soome suurima lennuvälja raudteetunneli rajatisi.
Konkursi eesmärgiks on leida ja esile tõsta ehitisi, mille nägusus ning efektiivne ja ökonoomne teostus demonstreerivad betooni kui kodumaise materjali eeliseid ja võimalusi.
Peaauhind kuulub võiduidee autorile. Äramärkimist leiavad võitnud objekti tellija, projekteerija, ehitaja, betooni ja raketiste tarnija.
E-Betoonelement esitas Eesti Betooniühingu ja Eesti Ehitusmaterjalide Tootjate Liidu poolt korraldatavale võistlusele Aasta betoonehitis 2015 kolm nominenti.
Kroodi viaduktid
Ettepaneku põhjendus: Kroodi viaduktid nr 1 ja 2 – esimesed viaduktid/sillad Eestis, kuhu on valmistatud trapetslõikelised eelpingestatud monteeritavad sillatalad (kuni 25,5 m pikkusega), sh Kroodi viadukt nr 1 on 187 m kogupikkusega Eesti pikemate viaduktide-sildade hulka kuuluv.
Täpsemalt saab lugeda: http://mnt.ee/index.php?id=28467
Marsi tn korterelamud, Tallinnas, Tondil
Ettepaneku põhjendus: Kommunikatsioonišahtide uudne lahenduskontseptsioon, mis hõlmab kommunikatsioonide montaaži, ekspluatatsiooni kui ka müra leviku tõkestamist. Sisuliselt moodustavad kommunikatsioonišahtid nn topeltseintega ringvöö ümber trepikoja, mis omakorda on väga heaks müra tõkestajaks trepikojast korteritesse.
Kehärata rongitunneli kaarelemendid Helsinki lennujaama all
Ettepaneku põhjendus: Kehärata – Helsinki lennujaama alla rajatud 2x1 km pikkune rongitunneli kaitserajatise kaarelemendid. Eestis toodetud taolise tunneli tarbeks esmakordselt. Lamekaarja kujuga suuregabariidiliste elementide mõõdud olid 7,64x2,53x2,47 m. Valutehniliselt keeruline projekt, kuna elemendid valati nn paigaldusasendis peaaegu kinnistes, spetsiaalselt tellitud vormides. Paigaldusgraafikust tulenevalt oli vaja toota keskmiselt 20 kaarelementi nädalas ja tootmiskestus oli üks aasta. Oluline oli tagada maandusdetailide nõuetekohane toimimine, kaare ala- ja üla-vormipinna kvaliteet, kaitsekihtide nõuded ja elementide kujutäpsus. Täpsemalt saab lugeda: Eesti raudbetoon soome tunnelis
Konkursi võitja kuulutatakse välja järgmise aasta märtsikuus.
Ajakiri Ehitaja, november 2015
Betoonmaterjalide tootjate esindajad ütlevad kui ühest suust, et teedeehitusprojektidega seotud toodete osakaal on seni olnud toodangu üldmahus põhjendamatult väike, kuigi võimekus nende valmistamiseks on olemas.
AS E-Betoonelement valmistab erinevaid teedeehituses vajaminevaid elemente. Ettevõtte infrastruktuuri toodete juhi Kairet Luiga sõnul on E-Betoonelement oma tehastes valmistanud eelpingestatud sillatalasid juba aastast 2000. Viimase viieteistkümne aasta jooksul on palju panustatud sellesse, et laiendada pakutavate lahenduste hulka. „Praegu on meil võimalus projekteerida ja toota ZIP-talasid, karp- ehk BOX-talasid, T-talasid, erinevaid plaatlahendusi: eelpingestatud plaat-talasid, 10 m laiuseid tekiplaadielemente jm. Suurimad avad, mida oleme talaga sillanud on 30 m ja natuke üle selle. Septembris liiklusele avatud 186 m pikkuse monteeritava tekikonstruktsiooniga Kroodi viadukt on olnud kogupikkuse mõttes meie jaoks seni teede-ehituse suurim töö,“ räägib Luiga.
Tunnelite tarvis toodetakse tehases betoonist kaarelemente, tunnelite laeplaate ja erinevaid tunnelisegmente. Veel valmistatakse erinevaid tee- ja põrkepiirdeid, samuti müraseinaelemente ning müratõkkeseinu.
Täiesti eraldiseisev ning samas väga suur teede-ehituse haru on raudtee. „Meie valmistame raudtee-ehituses kasutamiseks näiteks raudteeplatvormidel kasutatavaid tugimüüre, betoonplaate ning vaegnägijaile mõeldud „kive“. Äärmiselt huvitav projekt oli väga lühikese ehitusajaga Lillekülas raudtee alla rajatud kergliiklustunnel, mille tarvis projekteerisime-tootsime tunnelisegemendid,“ ütles Luiga.
Veel toodab ettevõte laias varikus elemente raudteeülesõitude tarvis, katteplaatidega kaablikünasid ning erinevaid tähistusposte.
Paljudes maades nagu näiteks Soomes, Norras, Prantsusmaal jne, on Luiga sõnul monteeritavast betoonist lahendused põrkepiiretena levinud. „Meil Eestis on põhiliseks kasutatavaks lahenduseks teraskonstruktsioon. Kuid mujal Euroopas toodetakse ja kasutatakse betoonist helineelavate omadustega müraseinapaneele, nii on see näiteks Rootsis ja Prantsusmaal,“ valgustas ta.
Kuna E-Betoonelement kuulub Consolis SAS kontserni, ei osale ettevõte Luiga sõnul välishangetes enamasti otse, ent teeb koostööd kontserni sõsarettevõtetega. „Näiteks üks suurimaid infrasektori ekspordiprojekte on meie jaoks olnud Kehärata tunneli 7 meetrise avaga kaarelemendid, mida tootsime sõsarettevõttele Parma OY-le Soomes - kokku 868 tk ehk 3900 m3,“ jätkas Luiga, kelle sõnul annab monteeritavate lahenduste kasutamine teedeehituses võimaluse teostada töid praktiliselt ilmastikust sõltumatult. „Siin on väga selge argument - puudub kandekonstruktsioonidele raketiste ehitamise vajadus, mis tõstab oluliselt tööde kiirust platsil. Lisaks saab juba tehases anda elementidele vajalikud kalded ja lisada kommunikatsioonitarvikud, et tagada valmiva ehitise täpsus ja kvaliteet,“ põhjendas ta.
Pigem eelistatakse Luiga sõnul monteeritavaid lahendusi siis kui ehitusolud on raskendatud nt sillad üle veekogude, viaduktid üle raudtee või on ehitamine piiratud ajatingimustes. „Kahjuks pööratakse vähem tähelepanu sellele, et monteeritavate lahendustega oleks võimalik oluliselt vähendada ka takistusi tavaliikluses. Monteeritava betooni arhitektuurseid viimistlusvõimalusi võiks samuti palju julgemalt kasutada, et anda ka rajatistele esteetiliselt kaunis ja omanäoline ilme.“
Täpsemalt loe novembrikuu Ehitajast.
Oktoobri keskpaigas kinkisid AS E-Betoonelement ja AS Kunda Nordic Tsement Tallinna Tehnikaülikooli ehitusmaterjalide õppelaboratooriumile uue tänapäevase laboratoorse betoonisegisti.
Uus kaasaegne betoonisegisti tõstab oluliselt laboratoorsete tööde läbiviimise kvaliteeti ning laiendab magistrantide teadustöö võimalusi.
Eesti Betooniühingu ja Tallinna Tehnikakõrgkooli koostöös toimub 10. korda betooni tehnoloogiapäev. Üritus leiab aset neljapäeval, 15. oktoobril kella 12.00-17.00-ni Tallinna Tehnikakõrgkoolis.
Päevakava:
Osalemise eelduseks on registreerumine.
Täpsemalt saab lugeda www.betoon.org
Eesti Betooniühing ja Eesti Ehitusmaterjalide Tootjate Liit kuulutasid välja konkursi „Aasta betoonehitis 2015”. Konkursi eesmärgiks on kaasa aidata betoonarhitektuuri, betoonitehnoloogia ja betoonehituse arengule, tõsta betooni kui kodumaise ehitusmaterjali mainet.
„Betoon on tänapäeva ehitiste juures sageli see abistav käsi, ühendav lüli, mis aitab tervikuks siduda väga erinevaid materjale,” ütles Eesti Betooniühingu juhatuse esimees Kalle Suitslepp. „Valminud ja valmimas on mitmeid eripalgelisi ja huvitavaid ehitisi, mida meie võistlus aitab laiemale avalikkusele tutvustada,” lisas Suitslepp.
Konkursile tööde esitamise tähtaeg on 1. detsember 2015. a.
Võitja kuulutatakse välja üleriigilisel Betoonipäeval 2016. aasta märtsis.
Fotol: Eelmise aasta võidutöö - Tondiraba Jäähall, betoonelemendid tootis E-Betoonelement. Foto: Eesti Betooniühing
Täpsemalt saab lugeda www.betoon.org
E-Betoonelement on alustanud tootmise ja tarnetega Karl Storz Video Endoscopy Estonia OÜ uue äri- ja tootmishoone ehitusele.
„Hoone välisilme mitmekesistamiseks on paneelide väliskoor jagatud horisontaalselt valevuukidega ristkülikuteks. Pinnaerinevuste saavutamiseks kasutatakse fassaadipaneelide tootmisel matriitse, mis asetatakse enne valamist paneelivormi põhja. Mängulise fassaadil tagavad kahe erineva mustiga matriitside kasutamine, millele lisanduvad siledad töötlemata pinnad,“ kommenteeris E-Betoonelemendi müügiinsener-projektijuht Tõnu Ernits.
E-Betoonelemendi tarned lõpevad novembris, hoone valmib lõplikult 2016. aastal.
Karl Storz Video Endoscopy Estonia OÜ kuulub Karl Storzi ettevõtete gruppi, mille põhitegevusteks on meditsiiniliste endoskoopide ja nende komponentide tootmine ning endoskoopide remont. Gruppi kuulub 40 ettevõtet nii Euroopas kui ka Ameerikas. Eestis tegutsetakse alates 1994. aastast.
AS E-Betoonelement ja AS Merko Ehitus Eesti sõlmisid tarnelepingu Peterburi tee 2 asuva T1 kaubandus- ja meelelahutuskeskuse monteeritavate raudbetoonelementide tööprojekti projekteerimisele ning elementide projekteerimisele, tootmisele ja tarnele.
„T1 kaubandus- ja meelelahutuskeskuse projekt on huvitav oma lahenduse poolest, sest tegemist ei ole tavapärase ristkülikukujulise hoonega, vaid selles on suured ja avatud erikujulised aatriumid. Sellest tulenevalt saab projekteerijatele olema väljakutseks lahendada monteeritavate ja monoliitsete osade omavahelised sõlmed.
Tegemist on väga mahuka projektiga, mis seab kõrgendatud ootused nii tootmis- kui ka tarnegraafikutele,“ kommenteeris E-Betoonelemendi projektijuht Toomas Böttcher.
T1 kaubanduskeskus laiub ca 55 000 m², kuhu on planeeritud enam kui 200 poodi. Keskus avatakse külastajatele 2017. aasta sügisel.
Täpsem informatsioon siit.
Kristjan Ats Mägi, Äripäev
Kui muidu peavad põgenikud läbima pika taotlustemere, siis need 150 pagulast, kes Eestisse saabuvad, ei jää majutuskeskusesse pidama, vaid saavad endale tasuta üüripinna ning võimaluse minna kasvõi kohe tööle.
Nüüdseks on selge, et Eesti võtab kahe aasta jooksul vastu 150 pagulast. Riiki saabudes asub pagulane elama mõnda valla või linna poolt pakutavasse üüri- või sotsiaalkorterisse. Ta saab endale õigused saada sotsiaaltoetuseid, riikliku pensioneid ja terviseteenuseid. Tööle võib ta asuda silmapilkselt, kui selleks võimalus tekib.
Sotsiaalministeeriumi pressiesindaja Oskar Lepiku sõnul on rahvusvahelise kaitsja saajal võrdne Eestis elava alalise elanikuga, ehk siis tal on õigus töötada, saada tööturutoetuseid ja tööturuteenuseid. „Tööloa saamiseks pole vaja läbida eraldi menetlust,“ ütles Lepik.
Tööotsingul pagulased üksi ei jää – riik pakub Lepiku sõnul neile töö leidmise lihtsustamiseks erinevaid toetuseid ja tugiteenuseid, näiteks võimalust eesti keele õppeks. Samuti teeb valitsus Lepiku kinnitusel koostööd Töötukassaga, et töö leidmine oleks võimalikult kerge ja sujuv. „Vajadusel koostatakse pagulasele Töötukassa poolt individuaalne tööotsimise plaan,“ sõnas Lepik.
Tervise- ja tööministri Rannar Vassiljevi sõnul pakub töötukassa pagulastele abi samamoodi nagu ka teistele Eestis elavatele töötutele. „Meie läheneme inimesele võimalikult personaalselt, selgitame välja tema enda kvalifikatsioonid ja soovid, et võrrelda seda tööturul olevate pakkumistega,“ ütles ta, „See kehtib ka pagulaste puhul.“
Kuigi Rannar Vassiljevi sõnutsi ei maksa valitsus pagulaste töölevõtmise eest soodustusi ega toetuseid, on mitmed ettevõtted tundnud huvi nende tööle rakendamise osas. Nende seas on sellised firmad nagu näiteks AS E-Betoonelement, OÜ Tallinna Pesumaja, OÜ Baltic Log Cabins, AS Hagar ja OÜ Pandivere Pansion.
E-Betoonelemendi Tamsalu tehase juhataja Marek Preesi sõnul on neil praegu tööl kaks pagulast, kes töötavad betoontoodete valmistaja ametikohal. „Initsiatiiv tuli tegelikult Vao keskusest, kust uuriti, et kas meil on vabu kohti,“ ütles Prees.
Tulevikus on ettevõte Preesi sõnul vajadusel valmis võtma veel pagulasi tööle, kuid samas peab valikuid langetama ettevaatlikult. „Peab vaatama, et mingeid kampasid ei tekiks,“ kommenteeris ta. Keelebarjääri Prees probleemiks ei pea, näiteks suheldakse praegu firmas töötava ukrainlasega vene keeles ning sudaanlasega inglise keeles.
Vao külas asuva Pandivere Pansioni juhataja Sirje Pediuse sõnul tuli nende huvi pagulaste vastu sellest, et ettevõttesse ei leitud kuskilt tööjõudu. „Kuigi palk on täiesti korralik, helistavad inimesed vaid selleks, et töötukassat maha rahustada,“ ütles Pedius. Tööjõu puuduse tõttu võttis pansionaat ühendust Vao pagulaskeskusega, kust pakuti neile inimesi, kes tahtsid Eestis tööle asuda. Tulemusena sai ettevõte endale koristaja ning meditsiinilise haridusega hooldaja.
Töölevõetud pagulasi kirjeldab Pedius kui töökaid ning intelligentseid inimesi, ainukeseks takistuseks on veel keel. „Nad peavad ikka eesti keele ära õppima, aga eks me aitame neid ja nad näitavad selle vastu ise ka huvi,“ sõnas ta. Pediuse väitel on ettevõttes vaba veel öövalvuri ametikoht, mida võiks täita samuti pagulane.
Olenemata valitsuse pingutustest ja ettevõtete huvist ei ole pagulastel tasuva töö leidmine kerge. MTÜ Pagulasabi juhatuse liikme Eero Jansoni sõnul on pagulaste seas erinevate haridustasemetega inimesi, kuid valdavalt saab pagulane vaid lihttööle. „Neil on olemas kõrgharidus, aga nende haridusdokumente pole võimalik Eestis tunnustada,“ ütles Janson.
Jansoni väitel saab aga pagulane ise oma šansse tööturul suurendada eelkõige keeleõppega. „Kui ei oska vene keelt ega inglise keelt, siis on keeleõpe esimene võimalus oma võimaluste parandamiseks. Tõsi, on ka ettevõtteid, kes võtavad tööle inimesi, kellega saab suhelda ainult käte ja jalgadega,“ sõnas ta. Lisaks soovitab Janson pagulastel kasutada ümberõppevõimalusi, kui selleks raha on.
Rannar Vassiljevi sõnul on oluline, et pagulane usaldaks abisüsteemi, mida Eesti riik pakub. Samuti tekib tema väitel ka võimalus, et pagulastele pakutakse töid vastavalt nende haridusele – selleks on vaja vaid aega. „See kõik tekib protsessi käigus, ettevõtja võtab ju tööle sisuliselt tundmatu inimese,“ sõnas Vassiljev.
Jansoni sõnul võiks riik aga pagulaste töö leidmise lihtsustamiseks anda ohjad töötukassa kätte. „Kui need 150 inimest tulevad, siis ei peaks mitte riik neid mehhaaniliselt omavalitsuste vahel ära jaotama, vaid hoopis töötukassa tegema konkreetse seose inimese, tema töökoha ja lõpuks elukoha vahel,“ rääkis ta.
Pagulased ise on aga Jansoni sõnul töö leidmiseks äärmiselt motiveeritud. „See on nende esimene prioriteet, nende jaoks on see isegi tähtsam kui elukoha leidmine,“ sõnas Janson.
AS E-Betoonelemendi tööd Kaagvere erikooli ehitamisel on lõppenud. Töövõtt hõlmas erikooli peahoone, peremaja ja kuue rühmakodu hoonete projekteerimist, tootmist, transporti ja paigaldust.
„Antud projekti puhul oli tegemist elementlahenduse täistöövõtuga, mis tähendas, et alates joonistest kuni paigalduseni sai E-Betoonelement kogu hoonekompleksi lahenduse optimeerida elemendi põhiselt. Projekteerimises loodi kavandatavast hoonest Tekla BIM tarkvaral põhinev 3D mudel, mis võimaldas kogu edasist tööd teha ühelt platvormilt. Mudelit täiendati vastavalt projekti staadiumitele järk-järgult kuni paigalduseni välja. Selline lähenemine aitas oluliselt kokku hoida aega ja vältida vigade tekkimist, sest mudeli ülevaatlikkus võimaldab kiiresti modelleerida, läbi kaaluda ja võrrelda erinevaid alternatiive, lisaks läbi mängida tarneahela kulgu. Peatöövõtja YIT Ehitus jäi E-Betoonelemendiga igati rahule, kuna ei pidanud tegelema eraldi projekteerimise, valmistamise ja paigaldusega.
Ka elementide kvaliteediga jäädi rahule, sest tähelepanuväärseid toonierinevusi patineeritud roostevärvi pindadele ei jäänud.
Erilised kiidusõnad öeldi E-Betoonelemendi paigaldusmeeskonnale eesotsas Marko Haabjärve ja Raigo Grünthaliga. Sarnaselt E-Betoonelemendile pöörab peatöövõtja YIT Ehitus suurt tähelepanu tööohutusele ja ehitusobjektidel kehtivad nõuded turvavarustusele, nt kinnitusrihmaga kiiver, kaitseprillid, turvajalanõud jne. Lisaks heale ja oskuslikule montaažitööle, märgiti ära paigaldusmeeste poolt järjepidev ohutusvahendite kasutamine, mis oli eeskujuks ka kõigile teistele alltöövõtjatele“, kommenteeris AS E-Betoonelemendi projektijuht Toomas Böttcher.
Kooli välisfassaadi elemendid on töödeldud rauasulfaadi lahusega, et saavutada hoonetel roostevärvi toon.
Kaagvere erikool avatakse õppetööks käesoleva aasta sügisel.
