Teeleht nr. 3-4 (63,64) detsember 2010
Soodla sild asub Harju maakonnas Anija vallas kõrvalmaanteel nr 11105 Soodla jõel Kiiu–Soodla tee km 9,122. Vana sild rajati 1953. aastal monoliitsest raubetoonist talasillana. Hanke Soodla silla ümberehituseks kuulutas Põhja Regionaalse Maanteeamet välja 2009. aasta oktoobris. Hankeleping sõlmiti Tallinna Teede AS-ga, kes esitas hankele ühispakkumise AS Merko Ehitusega. Töövõtu lõplik maksumus oli 3,5 mln krooni ja tööde lõpukuupäev 30.06.2010, mis oli 1,5 kuud lühem hankelepingus sätestatust.
Renoveerimise käigus oli ette nähtud viia silla gabariit 8,7 meetrini. Silla kogu pealisehitus eemaldati. Uus pealisehitus oli projekteeritud liitkonstruktsioonina, koosnedes kahest metall-jätkuvtalast (HE 1000B) kogupikkusega 28 m (6 + 16 + 6 m) ning raudbetoonist tekiplaadist. Sillale rajati uued kaldasambad ja olemasolevad jõesambad renoveeriti.
Esialgses projektis oli tekiplaat kavandatud monoliitbetoonist. Kolmel peamisel põhjusel otsustas peatöövõtja aga ehitada tekk osaliselt monteeritava liitkonstruktsioonina. Peamised argumendid monteeritavast raudbetoonist lahenduse kasuks olid võimalus ehitada talvel, keeruka raketise ja toestuse ärajäämine ning võimalikult lühike ehitusaeg.
Metalltalad tarnis OÜ Monik, monteeritavast raudbetoonist tekiplaadid projekteeriti AS E-Betoonelemendi, Merko Ehituse AS ja OÜ EstKONSULT ühistööna, tekiplaadid tarnis AS E-Betoonelement ja hüdroisolatsioonitööd tegi OÜ Langeproon Hüdroisolatsioonitööd.
Teki pealisehituse kandekonstruktsioonide rajamine jäi talvisesse aega, mistõttu monteeritavast raudbetoonist elementlahenduse kasutamine võimaldas plaadi valu viia tehase sisetingimustesse. Esialgne tööde aeg oleks jäänud lisaks ka kõrgveeaega, kuid Soodla jõe veetase kõigub periooditi kuni 2 m piires. Monteeritavate tekiplaatide kasutamisega langes ära vajadus tekiplaadi raketise järele, mida oleks tekiplaadi võrdlemisi laia (2,85 m) konsoolse osa ja jõe kõrge veetaseme tõttu olnud keerukas teha. Samuti sai monteeritava lahendusega tõsta tööohutust platsil, kuna kohe pärast monteerimist moodustas plaat edasiste tööde tegemiseks vajaliku platvormi.
Ettevalmistustöödega alustati platsil jaanuaris 2010. Terasest peakandurid monteeriti 19. aprillil. Monteeritavast raudbetoonist tekiplaadid monteeriti kahe päevaga aprilli lõpus (27. ja 28. aprill). Monoliitse pealevalu armeerimine tehti mai alguses ja betoneerimine 11. mail. Järgnesid hüdroisolatsioonitööd, asfalteerimine ja piirete paigaldus ning pärast seda oli sild juba mai lõpus kasutamiseks valmis. Liiklus avati sillal 11. juunil 2010.
Raudbetoonist tekiplaadid toodeti ühe kuu jooksul AS E-Betoonelemendi Tamsalu tehases. Esimene element valati märtsi lõpus. Kokku valati 12 monteeritavast raudbetoonist tekiplaati mõõtudega 2,375 × 9,48 m, plaadi paksus oli 165–300 mm ning ühe plaadi mass kuni 12,5 tonni. Tekiplaadi pinda oli kokku 270 m2. Lisaks tekiplaatidele olid monteeritavana lahendatud ka teki ääreelemendid.
Viimistluse osas jäi sile vormipind tekiplaatide alumiseks pinnaks. Plaatide pealmisest pinnast ulatusid välja rangid monoliitse pealevaluga sidumiseks. Betoonplaatides olid avad, millesse mahtusid terastala külge keevitatud nihketüüblid. Pärast plaatide paikatõstmist monolitiseeriti esimesena nihketüüblisõlmed ja plaatidevahelised põikvuugid. Seejärel monteeriti ääreelemendid, paigaldati peale valu armatuur ja valati pealevalu.
Olulise tähtsusega antud projektis oli tekiplaadielementide mõõtude täpsus, mistõttu plaatide tolerantsi kontrolliti rangelt. Tolerantside kontrollimiseks vormistati tehases igale plaadile tavapärasest enamate mõõtudega mõõteprotokoll. Tähtis oli, et plaadid toetuks ühtlaselt terastaladele ja et terastalade nihketüüblid mahuks plaadi avadesse.
Hea on saada reaalse projekti varal kinnitust, et monteeritavast raudbetoonist on võimalik teha suuremõõtmelisi ja nii täpsuse kui betoonpinna mõttes nõudlikke elemente infrastruktuuri rajatiste tarvis. Kasutatud lahendus on iseenesest lihtne ja seda on küllalt kerge kohandada ka teiste analoogiliste sillaprojektide tarbeks. Koostöö projekti teiste osapooltega oli tõhus ja väga meeldiv.
Kairet Luiga
AS E-Betoonelement infrastruktuuritoodete juht
KOMMENTAARID
Vello Vares, AS Merko Ehitus objektijuht:
“Monteeritava teki eelis tuleb selgelt esile sellisel juhul, kui jääb täielikult ära vajadus teha töid silla all. Ühe tekiplaadi tõstmiseks kulus aega alla poole tunni. Kui tala nihketüüblid ja avad tekiplaatides klapivad, saab sellise silla tekiplaadid tõsta paika ühe päevaga. Antud juhul istusid plaadid taladele ilusasti.”
Sirje Pilt, OÜ Langeproon Inseneriehitus tegevjuht:
„Sillateki hüdroisoleerimiseks kasutati GRACE Construction Products Ltd külmalt paigaldatavat süsteemi Servidek/Servipak (teetööde tehnilises kirjelduses süsteem nr 3). Selle süsteemi üks eeliseid on kiirus. Ei ole vaja oodata 28 päeva monoliitse pealevalu kivinemist – vedelmembraani Servidek võib paigaldada juba paar päeva pärast betoonivalu. Ka paigaldamine toimub kiiresti – vedelmembraan paigaldatakse kruntimata pinnale ning kaetakse kohe kaitsetahvlitega. Puudub vajadus paigaldada külmasfaldist kaitsekihti ning kuumasfaldi saab paigaldada otse kaitsetahvlitele juba 4 tunni pärast. Soodla sillal oli monoliitbetoonist pealevalu kvaliteet väga hea ning hüdroisolatsioonitööde teostamiseks kulus vaid üks päev.”
