E-Betoonelement ja Nordlin Ehitus sõlmisid koostöölepingu Kristiine lasteaia monteeritavate raudbetoonelementide tarnele ja tootejooniste projekteerimisele.
Projekt: Kristiine Lasteaed Asukoht: Rästa põik 3, Kristiine linnaosa, Tallinn Tellija: Nordlin Ehitus OÜ Arhitekt: Arhitekt Martin Aunin, Margid Saar, Annika Puust Peaprojekteerija: Infragate AS Töövõtt: elementide tootmine ja transport, tootejooniste projekteerimine Toodete nomenklatuur: massiivplaadid, ühe- ja kolmekihilised seinaelemendid ja parapetielemendid E-Betoonelemendi müügiinsener: Olga Feshchenko E-Betoonelemendi projektijuht: Marko Haabjärv
Foto eskiis: Arhitekt Martin Aunin
E-Betoonelemendi müügiinsener Olga Feshchenko: „Kristiine lasteaiahoone arhitektuuri on kujundanud arhitektid Margid Saar ja Annika Puust Arhitekt Martin Aunini arhitektuuribüroost. Hoone saab rõõmsavärvilise ja põnevate kujunditega välisilme. E-Betoonelement toodab selleks kolmekihilised raudbetoon sandwichpaneelid, mis saavad tehases kollase, oranži ja punase pigmendiga reljeefse puitraketise viimistluse ning osaliselt ka värvitud betoonpinna."
Lasteaia hoone arhitektuuri üldkontseptsioon põhineb ideekavandil „Kuukiir", sellest lähtuvalt on loodud kompaktne tervik, kus kuute erisopilist hooneosa hakkab tervikuks ühendama läbiv kiir, mis on mõeldud nii liikumis- kui ka mängualana. Hoone tuleb kahekorruseline. Esimesel korrusel asuvad sõimerühmad ja teisel korrusel ülejäänud rühmad. Lisaks rühmadele on hoonesse kavandatud ka kõik muud olulised ruumid nagu nt koosolekuruum, teenindusruumid sh köögiblokk, loovtööklass, juhtkonna kabinetid, personali puhkeruum ja õue laiendatav saal. Rühmaruumid on jaotatud kaheks - magamise ja mängualaks, kus neid on võimalik lükandustega eraldada või üheks suureks ruumiks ühendada. Rühmaruumidest pääseb otse terrassidele ja rõdudele, nii saab hästi õuesõpet teha. Lasteaia hoovi on planeeritud mängualad, kuhu pääseb rõdudelt ja terrassidelt, lisaks on sinna planeeritud ka jalgrataste-kärude varjualused ja mänguvahendite panipaigad.
Kristiine lasteaia uude majja on planeeritud 12 rühmaruumi, mis on mõeldud kuni 240 lapsele.
E-Betoonelemendi tarned algavad mais ja kestavad kuni oktoobri lõpuni. Lasteaed valmib 2025. a suvel.
Järgmise nädala neljapäevast laupäevani, 18.-20. aprillini, toimub Tartus oodatud põllumajandusmess Maamess 2024. E-Betoonelemendi põllumajandus- ja keskkonnatoodete üksus CABRO™ on messil tutvustamas betoonelementlahendusi.
Varasematel messidel on alati suurt huvi tuntud CABRO™ mitmeotstarbeliste Acontank™ raudbetoonelementidest mahutite vastu, mida on paigaldatud alates 1976. a. üle maailma enam kui 20 erinevasse riiki. Consolis E-Betoonelement CABRO™ üksus on mahuteid paigaldanud Eestisse ja lähiriikidesse alates 1999. aastast. Mahuti on tõestanud oma pikaealisust ja sobivust vedelsõnnikuhoidlateks - kokku on CABRO™ meeskond paigaldatud neid üle 350 kogumahutavusega üle 1 200 000 m³.
CABRO™ poolt tutvustame messil:
Acontank™ mahuteid - parim lahendus sõnnikumajanduse korraldamiseks, aga sobib ka vee- ja jäätmehoidlateks, kalakasvatuseks jm;
Aconsilo™ silohoidlaid – kestev ja hästitoimiv lahendus silo hoiustamiseks:
Elementlahendused hoonetele – monteeritavatest raudbetoonelementidest hooned ja rajatised;
Tugiseinasid - 4,0 m tugiseinad puisteainetele ja viljale ning 2,15 m tugiseinad tahkesõnnikuhoidlatele.
2024. Maamessil osaleb 460 eksponenti 9st riigist. Möödunud aasta Maamessi külastas 45 240 inimest. Maamessi messiala hõlmab 70 000 ruutmeetrit, kus lisaks statsionaarsetele näitusepaviljonidele kerkib Maamessi ajaks ka võimas telklinnak. AS Tartu Näitused on korraldanud Maamessi juba 30 aastat.
Maamess 2024 on avatud neljapäeval, 18. aprillil kella 10.00-18.00, reedel, 19. aprillil kella 09.00-18.00 ja laupäeval, 20. aprillil kella 09.00-16.00.
CABRO™ meeskond on sarnaselt varasematele aastatele boksis A-34. Maamessi asukoht: AS Tartu Näitused, Fr. R. Kreutzwaldi 60, Tartu
CABRO™ toodete kohta saab lisainformatsiooni lugeda SIIT.
Allikas: Ajakiri Ehitaja „Aasta betoonehitis 2023" erinumber, märts 2024
Eesti üks suurem raudbetoonist ehituselementide tootjaid, E-Betoonelement on seadnud sihiks kahandada igal aastal oma süsinikujalajälge viie protsendi võrra. Selleks on lihvitud rohelisemaks nii tehnoloogiat kui ka betooniretsepte. Valminud on esimesed uue betooniga valatud katsepaneelid, mille CO2 jalajälg on 15 protsenti väiksem tavalisest. Tugevuselt ja ka muudelt omadustelt on uus, juba tootmiseks valmis materjal sama vastupidav kui tavabetoonist element.
E-Betoonelement OÜ on betoonelementidest ehituslahenduste juhtiv teostaja Eestis, ettevõte kuulub rahvusvahelisse kontserni Consolis. Eesti on ettevõttel kaks tootmisüksust: Harkus ning Tamsalus.
E-Betoonelemendi juhatuse liikme, projekteerimis- ja arendusjuhi, ehitusinseneri Vaido Leoski vastutusvaldkonda kuulub ettevõtte jätkusuutlikkus. „Jätkusuutlikkus koosneb kolmest osast: esiteks majanduslik tulemuslikkus, mis on põhjus, miks omanikud ettevõtted tavaliselt ellu kutsuvad, teiseks – ettevõtte sotsiaalne vastutus ning kolmas, hetkel väga aktuaalne komponent on keskkonnaaspekt. Need on kolm põhisammast, mis meil jälgimise ning paremaks muutmise mõttes tähelepanu all on.“
Vaido Leosk täpsustas: „Kliimakaitse vaates on meie sihiks kahandada eelkõige CO2 jalajälge, sealhulgas vähendada tootmise energiakulu ja tootmisega tekkivaid jäätmeid. Betoonist ehituselementide kliimamõju on mitmetahuline: esiteks – kasutatavad materjalid, ka nende korduvkasutus, teiseks – toomisprotsessid, seal kasutatav energia, kolmandaks – transport, nii toorainete kui ka valmistoodangu vedu. Lisaks peame ka meie toodete kavandamisel, milleks on peamiselt raudbetoonist ehituselemendid, silmas ka nende kliimamõju kogu nende elukaare vältel. Tänapäeva praktikas lõpeb meie otsene lepinguline osalus ära hetkel, kui oleme detailid ehitusplatsile toimetanud ning elemendid paigaldanud. Aga arvesse peab võtma ka materjalide ja hoonete kogu elukaart - lisaks hoonete rajamisele ka selle kestust ning kasutuse ja likvideerimise käigus tekkivaid mõjusid keskkonnale. Seda arvesse võttes saab teha keskkonnasäästlikke lahendusi juba nii elementide endi kui ka neist ehitatavate rajatiste kavandamise käigus. Konstruktiivne projekteerimine on osa E-Betoonelemendi teenustest.“
E-Betoonelemendi toodang annab ettekujutuse, kui täpne ja silmailu pakkuv saab olla ka sirgete joontega betoonelement. Pildil Tallinna kerkiva hotelli Hampton by Hilton jaoks valminud tooted, mida saab kohe paigaldada. Foto: Ants Vill
Keskkonnadeklaratsioone betoonitootjatel napib
Betoonehituses ei ole uurimusi hoonete ja materjalide keskkonnamõju kohta veel eriti palju. „Me oleme elukaare lõppemise ehk hoonete lammutamise ja jäätmete faktoreid arvestanud betoontoodete keskkonnadeklaratsioonide ehk EPD-de väljatöötamisel, kuid kasutusaegseid mõjusid info puudumisel mitte. EPD-d katavad kõiki meie tooteid, mida on laias laastus viis alajaotust: soojustuskihiga seinapaneelid, ühekihilised seinapaneelid, õõnespaneelid, eelpingestatud betoonist elemendid ja raudbetoonist elemendid, kõigil neil on ka EPD-d. Eestis, on EPD-d veel vabatahtlikusse alusel ja praeguseks peale meie on need Frammil ja TMB Elemendil," rääkis E-betoonelemendi juhatuse liige Vaido Leosk.
Praegused karmid majandusolud on ehitus- ja nii ka ehitusmaterjalide turgu kõvasti räsinud. "Meie põhitellijad on Eestis, teist sama palju aga välismaal, eelkõige Soomes-Rootsis. Seetõttu oleme kasvava kriisi tõttu küllalt keerulises olukorras. 2008. aastal alanud „masuga" õnneks veel võrrelda ei saa. Nii on ehitussektori kriisi tõttu meiegi tootmismahud tuntavalt kahanenud. Tavapärastel aastatel on meie tootmismaht Eestis 100 000 tonni, nii on CO2 emissiooni kahandamisel igal meie saavutatud protsendil suur kaal. Meie otsustest ning tegudest sõltub palju. Meie iga-aastane kava on kahandada emissiooni viis protsenti aastas, 2030. aastani kokku 40 protsenti 2019. aasta tasemest,“ sõnas Leosk.
CO2 vähendamine algab toorainest
Vaido Leosk valgustas peamisi betoonelementide tootmisel CO2 emissiooni vähendamise valdkondi: „Meil on emissoon näiteks ühekihilisel raudbetoonpaneelil EPD järgi ilus number: 171 kilogrammi CO2 ekvivalenti tonni toote kohta. Kõige suurem osakaal on selles toorainetel. Kõige enam sealhulgas portlandtsemendil ehk veel täpsemalt jahvatatud klinkril, mille keskkonna jalajälg on suhteliselt suur ja mida on elemendi koostises märkimisväärne osa. Terastrossidel on see veel suurem, aga trossi osakaal toodetes on reeglina väiksem kui tsemendil. Meie toodetes moodustab CO2 emissioonist 80-90 protsenti kasutatavate materjalide panus, nende mõju on meil kõige suurema tähelepanu all keskkonnasäästlikul tegutsemisel."
Toodete keskkonnajälje kahandamiseks tuleb võtta kasutusele selline tsement, mis oleks keskkonnasäästlikum. "Siin on meil valida tsemenditarnijate toodete seast, kasutame hetkel suhteliselt väiksema emissioonijäljega Kunda tsementi. Siin on palju positiivset arenguruumi, kui katsetused uute tsemendi lisandite või klinkri aseainetega, näiteks vulkaanilise tuhaga, suurtootmises rakendamise faasi jõuavad," rääkis Leosk.
Teiste materjalide keskkonnamõju väiksem. Betooni peamist täitematerjali ehk killustikku saame näiteks Harku tehase jaoks samas kõrval asuvast lubjakivikaevandusest, nii on selle kohaletoimetamise keskkonnamõju peaaegu minimaalne.
Oluline osakaal raudbetooni keskkonnajalajäljes on kasutataval terasel. Selle osakaal on süsiniku jalajäljes on sõltuvalt tootest ligikaudu 15 protsenti. Kui eelpingestuses kasutatavatel terastrossidel on vaja kõrget kvaliteeti, siis seal eriti taaskasutatud terasest ei saa rääkida, ehkki selle tootmise jalajärg on armatuuriraua omast kaks korda suurem. Küll aga on raudbetooni puhul kasutatava armatuurrauale võimalik leida tarnijaid kes kasutavad toorainena ümbersulatatud vanarauda.
Teiste materjalide keskkonna jalajälg on väiksema osakaaluga, kuid oluline on ikkagi vältida nende ülekulu ja kui jäätmeid pole võimalik vältida, siis leida materjalidele teine kasutus.
Vaido Leosk nentis, et materjalide vallas on võimalik niisiis veelgi paremate tulemusteni jõuda. Tsemendi osas tuleb oodata keskkonnasõbralikumaid tsemenditüüpe tsemendi tootjatelt, sealt edasi saab ka ise palju ära teha. „Meil on alates eelmise aasta suvest olemas võimekus elementide projekteerimisel arvutada betoonelementide CO2 ekvivalendi suurus kogu projekti mahus. Nii saab ehitisi ka konstruktsioonilise külje pealt täiustada, võimalusel ka materjali- või keskkonna-säästlikumaks muuta," ütles ta.
Teine võimalus süsinikujalajälje vähendamiseks on tarneahelas – logistikakulude vähendamine. Siin on oluliseks lahenduseks võimalikult täiskoormate kasutamine, täpne planeerimine ning vedude optimeerimine. Oluline on ka tarnijate kaugus tehastest. Kui tooted on muudelt näitajatelt võrdsed, tuleks eelistada võimalikult tootmisüksuse lähedast tarnijat,“ selgitas Vaido Leosk.
„Kui aga vahetust tootmisest rääkida, siis selles osas oleme ka palju energia säästmise tööd teinud. Betoonist elementide valamisel on kiireks kivinemiseks vajalik segu õige temperatuur, mis nõuab algset soojendamist. Praegu kasutame kütmiseks gaasi. Protsesside käigus kasutatav elektrienergia on rohelise energia pakett, vähendamaks toodete süsinikujalajälge. Pooleli on päikesepaneelide kasutuselevõtu projekt," sõnas Leosk.
Betoonelementide, näiteks seinapaneelide tootmine, on suuremahuline. Suured on ka seadmed, millega neid töid tehakse. Vaido Leosk rääkis lähemalt tähelepanuväärsest lahendusest: „Lihvitud paneelide tootmiseks on meil suured automaatlihvimisseadmed, mis kasutavad oma töös palju vett. Vee säästmiseks ehitasime puhastusseadmed, nii saame selle vee võtta täielikult taaskasutusse. Kuna tegu on tugevalt leeliselise veega, siis keskkonnamõju oli sellel märkimisväärne. Nüüd saame seda vett pärast puhastamist (filtreeritakse välja betoonitolm ja betooni koostises olevad liimjad materjalid) kasutada nii lihvimismasinates kui ka betooni tootmisel. See on tugev panus keskkonna säästmisse.“
Roheline lahendus: suure betoonpaneelide lihvimisliini kasutatav vesi suunatakse kõik taaskasutusse.
Olulisel kohal on materjalide taaskasutus. „Betooni meil valamisel palju üle ei jää, arvutused on täpsed. Aga eelpingestatud õõnespaneelide puhul jäävad valuliinide lõppu tehnoloogilised jäägid, mis ei sobi tooteks. Plaan on selliseid betoonijäätmeid taaskasutusse võtta betooni valmistamisel. Praegu kasutame selliseid jäätmeid tavaliselt täiteainena teede ehitusel. Soojustusmaterjalide tootjatele saadame korduvkasutuseks paneelide koostamisel üle jääva materjali,“ tutvustas Leosk kliimat säästvaid lahendusi
Uus, kliimapöördeline betoonpaneel
Arendusjuht Leosk rääkis: „Materjalide osas on võimalik samuti saavutada kliimasõbralikkuse suurenemist kõige põhilisema ehk betooni retseptide täiustamisega. Meil on praeguseks esimesed tööstuslikud katsetused läbinud, uudse retseptiga betoonist toodetud paneelid, grupisisese nimega Green Spine Line™ paneelid. Need on 15% kliimahoidlikumad kui meie põhiretseptiga betoonist toodetud paneelid. Oleme kavandanud toote ka konkurentsivõimelise hinnaga, selle toote rohelisus lisab hinnale vaid viis protsenti. Kuna toode on uus, siis sellest veel palju ei teata, ka pole sel veel eraldi toote sertifikaati.“
„Valminud on esimesed uue betooniga valatud katsepaneelid, mille CO2 jalajälg on 15 protsenti väiksem tavalisest." Vaido Leosk, E-Betoonelement OÜ juhatuse liige
TermoDeck® õõnespaneelidest vahelagi – ainus Eestis
E-Betoonelemendi kontorihoone on ainus TermoDeck® tehnoloogiat kasutades tehtud ehitis Eestis. TermoDeck® vähendab kütmise ja jahutuse tipukoormusi ehitises kasutades ära betooni termomassi. Tegemist on õhkkütte ja jahutusega, kus kasutatakse ära õõnespaneeli õõnsusi nii ventilatsiooniks kui ka paneelide temperatuuri muutmiseks. Oma suure termomassi tõttu hoiavad vahelaepaneelid ruumide sisekliima stabiilsena. Soojal aastaajal, kui on päeval jahutustarve suunatakse öösel jahe välisõhk ventilatsiooni kanalitesse, jahutades vahelaed maha. Kui väljas läheb palavaks, jahutab vahelagi meeldivalt ning vähendab otsest jahutusvajadust. Talvel saab kasutada öist odavamat elektrit vahelagede eelsoojendamiseks, vähendades tipukoormuse ajal kütte vajadust. Tehnoloogia kasutab ära loodusseadusi energiakulude vähendamiseks. Õõnespaneelidest vahelagi ise on samuti üsna efektiivne lahendus kogu hoone süsinikujalajälje vähendamiseks. Nimelt on betooni kogus õõnespaneelidest vahelaes reeglina väiksem kui paigalvalubetoonist vahelagedel.
„Peab ütlema, et meie EPD-d katavad juba praegugi pea kogu betoonelementide kliimamõju. Edasise elukaare, utiliseerimise ehk taaskasutamise ja muu elukaare lõpuosaga seotud keskkonnamõjud on betoontoodete puhul arvutuslikult vaid viie protsendi ringis. Neid on, muidugi, edaspidises mõistlik ka arvesse võtta, aga eelkõige tuleb kõigil tootjatel tegelda põhiosa mõju kahandamisega. Sellest aga moodustab portlandtsemendi kasutusest tulenev keskkonnamõju kõige suurema kaaluga osa,“ märkis Leosk. „Selles osas peame lootma oma partneritele tsemenditööstusest ning nende ettevõtmistele CO2 heitmete kahandamiseks või keskkonnast eemaldamiseks, sidumiseks. Sellised projektid käivad ja on edukad, kuid kõrge kulu tõttu pole veel laialt levinud,“ lisas ta.
Soome on meist ees
„Oleme püüdnud rakendada meetmeid, mis annavad keskkonnasäästmise valdkonnas kiire tulemuse. Edasine nõuab oluliselt keerulisemaid, rohkem ressursse ning investeeringuid nõudvaid lahendusi. Praegune edasiliikumise suund on meil vähendatud keskkonnajäljega toodete kavandamine. Siin on meil lisaks laiema teavitamise vajaduse veel üks oluline murekoht. Eestis on meie valdkonnas keskkonnamõju võrreldes teiste sama valdkonna ettevõtetega keeruline mõõta. Põhjamaades on betoonisektoris kogutud vastavaid andmeid juba mõnda aega. Soomes on tehtud betoonide jaoks niinimetatud süsinikujäljega betoonide klassid, kus on paigas referentstase, mis näitab riigi keskmist. Sellega võrreldes saab ettevõte nii ennast kui ka oma tooteid võrrelda turu keskmisega. Neutraalsuse tagamiseks on selle arvutanud Soome Betooniühing. Referentstasemest on tuletatud näiteks betooni puhul 15-protsendise sammuga betooniklassid, mis võimaldavad ka kliendil, arhitektil või projekteerijal teha valikuid, lähtudes toote keskkonnamõjust. Kuuldavasti peaks need üsna pea kasutusele tulema. Oleme samasugusest plaanist rääkinud ka meie Eesti Betooniühinguga, et sarnast võrdlusbaasi luua, " kirjeldab arenguid Vaido Leosk.
E-Betoonelemendil on tootmisvõimsust enam kui 100 000 tonni betoonelementide tootmiseks, iga kliima säästmise teel saavutatud eduprotsendil on suur positiivne kaal.
Lõpetuseks ütles Vaido Leosk: „Betoon on praktiliselt inimese ajahorisondil „igavene“. Aga maju kavandatakse ikka igaks juhuks vaid 50, maksimaalselt sajaks aastaks. Praegu, kui taaskasutamine hakkab üha rohkem saama üldise mentaliteedi osaks, oleme ikkagi seisus, kus keegi ei julge kirjutada betoonhoone kasutusajaks näiteks 200 aastat. Samas – materjale üha täiustatakse, ka meie teeme seda betooni osas. See on valdkond, kus on veel palju arenguruumi. Peame hoidma pilku suunatuna tulevikku, tulevikumaterjalide väljatöötamisele. Siis saavad ka arhitektid ja ehitajad otsida ning leida uusi, üha kestlikumaid ja keskkonnasäästlikumaid lahendusi.“ Betoonil ja betoonelementidest ehitistel on ka tulevikus oma tähtis roll täita.
Allikas: Ajakiri Ehitaja „Aasta betoonehitis 2023" erinumber, märts 2024, tekst Ants Vill, Vaido Leoskja fotod Ants Vill, Erik Riikoja/Innomine
Tänasel betoonipäeval KUMUs kuulutati välja konkursi „Aasta betoonehitis 2023” võitjad. Äripäeva ehitusuudiste eriauhinna sai – Ehitusettevõte Dreibau OÜ – Kiviõli Päästeameti ning Politsei- ja Piirivalveameti ehituse peatöövõtja. Aasta betoonehitis 2023 on eramu Pirital, Purje tänaval.
Aasta betoonehitis 2023 – eramu Pirital, Purje tänaval. Konkursi peaauhind, arhitektuur – ÖÖ-ÖÖ Arhitektid OÜ: Ülo-Tarmo Stöör, Lembit-Kaur Stöör, Silver Liiberg. Sisearhitekt: ÖÖ-ÖÖ Arhitektid OÜ: Mari-Liis Süld Tellija: eraisik Konstruktor: Estkonsult OÜ Peatöövõtja: Mõttegrupp OÜ Betoonitööd: PR Betoon OÜ Betoon: Heidelberg Materials Betoon AS Betoonikosmeetik: Grest OÜ Raketis: PERI AS.
Žürii kommentaar: „Võitnud betooneramu esindab ajatut modernismi, mida iseloomustab vormide lihtsus ja detailide ning sõlmede filigraansus. Eramu ehituskonstruktiivne ja insener-tehniline läbimõeldus on muljetavaldav, mis on sündinud tellija, arhitekti, konstruktori ja ehitaja suurepärase koostöö tulemusena”.
Žürii esimees Aadu Kana: „Väga hea arhitektuur ja konstruktoritöö, kõik on paigas, hästi läbimõeldud (kõik kommunikatsioonid on ära peidetud, väga suur ja hoolikas ettevalmistustöö, enne kui hakata betooni valama). Näha on, et kõik maja rajanud osapooled, eesotsas tellijaga, armastavad betooni. Filigraanne teostus. See ongi betoonmaja”.
Peatöövõtja Dreibau OÜ juhatuse liige Oliver Akenpärg: „Ilus ja kvaliteetne hoone sünnib koostöös. Oleme objektimeeskonnaga alati pooldanud nähtavale jäävaid betoonpindu. Selle hoone juures jäi meelde monteeritavate seinapaneelide hea kvaliteet. Kui aus olla, siis tööprojekti tehes katsime, et maja fassaad ei tule sama kena, kui pildil tundus, aga reaalselt sai isegi kenam. Alati tuleb usaldada arhitekti visiooni." Hoone arhitektid on Martin Aunin, Katrin Kõlu, Annika Puust, Arhitekt Martin Aunin büroost. Allikas: Ajakiri Ehitaja „Aasta betoonehitis 2023" erinumber.
Kiviõli Päästeameti ning Politsei- ja Piirivalveameti ühishoone
Eriauhind: Kalevi staadioni tuletorn – arhitektuur – molumba OÜ: Karli Luik, Johan Tali, Harry Klaar.
Eesti Ehitusinseneride Liidu eriauhinna sai – Riia mnt viadukti konstruktor Kaido Sooru (Skeleton OÜ).
Betooniühingu poolt korraldatud rahvahääletuse Facebookis võitis – eramu Pirita-Kosel. Arhitektuur – ÖÖ-ÖÖ Arhitektid OÜ: Ülo-Tarmo Stöör, Lembit-Kaur Stöör.
Tänavu kahekümne neljandat korda korraldatud konkurss „Aasta betoonehitis” on ellu kutsutud, et tutvustada avalikkusele betooni avaraid kasutusvõimalusi ning tunnustada neid inimesi, kes oma ideede ellurakendamiseks on kasutanud kodumaist ehitusmaterjali – võimalusterohket ja hästivormitavat betooni. Tänavusele konkursile esitati 22 ehitist. Võistlusele sai esitada 2023. aasta jooksul tellijale üle antud betoonehitisi ja neis kasutatud konstruktsioone ja menetlusi.
E-Betoonelement OÜ on sõlminud kaks koostöölepingut Riigi Kaitseinvesteeringute Keskuse tellimusel ehitatavate riigikaitse objektide rajamiseks, millest esimese raames valmib koostöös Merko Ehitus Eesti AS Ämari linnakusse kaks uut kasarmut ning koostöös AS Paide MEK valmib Nurmsi õppeväljale mehitamata lennuvahendite väljaõppekeskus.
Ämari kasarmud Tellija: Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus (RKIK) Klient: Merko Ehitus Eesti AS E-Betoonelemendi töövõtt: raudbetoonelementide tehaseline valmistamine ja tarne objektile Tooted: õõnespaneelid, ühe- ja kolmekihilised seinaelemendid, laeplaadid, parapeti- ja soklielemendid ning trepid Elementide viimistlused: vormipind, rullipind, impregneeritud pind, patineeritud pind, harjapind, titaandioksiidiga pind E-Betoonelemendi müügiinsener: Neeme Kasela E-Betoonelemendi projektijuht: Toomas Böttcher
Ämari linnakusse valmib E-Betoonelemendiga koosöös kaks uut kasarmut. Kokku ehitatakse kasarmuid kolm. Hoonetesse on planeeritud ajateenijate eluruumid ja töökohad tegevväelastele ning lisaks olme- ja laoruumid. Majutust pakutakse ka liitlasvägedele. Kolme valmiva kasarmu kogupindala on u 15 000 ruutmeetrit. E-Betoonelemendi tarned kestavad märtsist kuni juuli keskpaigani. Hooned valmivad lõplikult 2024. a lõpuks.
Nurmsi õppevälja mehitamata lennuvahendite väljaõppekeskus Tellija: Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus Klient: AS Paide MEK E-Betoonelemendi töövõtt: raudbetoonelementide tehaseline valmistamine ja tarne objektile Tooted: õõnespaneelid, kolmekihilised seinaelemendid, parapeti- ja soklielemendid ning trepid Elementide viimistlused: vormipind, terashõõrdepind, rullipind, matriitspind (Rekli 2/252 Taipa) E-Betoonelemendi müügiinsener: Olga Feshchenko E-Betoonelemendi projektijuht: Toomas Böttcher
Nurmsi õppevälja mehitamata lennuvahendite väljaõppekeskus on mõeldud toetama Kaitseliidu Järva maleva, kaitseväe ja liitlasüksuste tegevusi õppetöö läbiviimisel. Ehitatav UAV väljaõppekeskus laiendab märkimisväärselt nii Kaitseliidu kui ka Kaitseväe üksuste koolitusvõimalusi ning loob soodsa keskkonna koostööks ja arendustegevusteks liitlastega. Kolmekorruseline hoone on planeeritud 1300 m2 pinnaga ning sinna tulevad õppeklassid, laod ja varustuse hooldusruumid, samuti majutus-, sanitaar- ja vaba aja veetmise alad. E-Betoonelemendi tarned kestavad aprilli lõpuni, hoone valmib lõplikult käesoleva aasta lõpuks.
Käesoleval aastal toimub Betoonipäev nädala pärast teisipäeval, 26. märtsil, KUMU kunstimuuseumis, Weizenbergi 34, Tallinn. Betoonipäeval astuvad üles Antti Nousjoki, ALA Architects'ist ja Jouni Punkki, Aalto University'st ning kuulutatakse välja võistluse „Aasta betoonehitis 2023“ võitjad.
Päevakava
13.00 Sissejuhatus – Kristo Elias 13.05 Tervitus – Imre Leetma, Eesti Betooniühingu esimees
13.15 Antti Nousjoki, ALA Architects, Finland, Optimistic Architecture, ettekanne on inglise keeles 14.45 kohvipaus
15.15 Jouni Punkki, Aalto University, Finland, Development of Low-Carbon concrete in Finland, ettekanne on inglise keeles
16.00 Võistluse „Aasta betoonehitis 2023“ nominentide tutvustamine 16.10 Võistluse „Aasta betoonehitis 2023“ võitjate väljakuulutamine, Aadu Kana, žürii esimees, Eesti Betooniühingu auliige 16.25 Võidutöö tutvustus
16.35 Furšett 18.00 Päeva lõpp
Sissepääs Betoonipäevale on kutsetega ja eelregistreerimisega (kuni 22. märts). Lisainfo: Eesti Betooniühing – 648 1918, , www.betoon.org
Märtsis alustab E-Betoonelemendi põllumajandus- ja keskkonnatoodete üksus CABRO™ kolme silohoidla ehitustöödega, millest kaks valmivad Kaiu LT OÜ-le ja üks Väätsa Agro AS põllumajandusfarmile.
CABRO üksuse juht Kaido Kindel: „Märtsis alustame kolme silohoidla ehitustöödega. Kaiu LT OÜ-le valmivad Kapteni ja Muti silohoidlad ning Väätsa Agro-le Ülejõe silohoidla. Ehituse töövõtt hõlmab ettevalmistustöid, silode projekteerimistöid, paigaldust ja elementidele teostatavat lõppviimistlust, et need kestaksid agressiivses silomahlade keskkonnas. Meie lahendus on hästitoimiv, sest oleme seda lahendust väga paljude silohoidlate ehitamisel kasutanud ja väga head tagasisidet saanud. Käesolevas töövõtus teostame Väätsa Agro’le ka olemasoleva laudakompleksi lammutustööd ning Kapteni ja Muti olemasolevate amortiseerunud silode lammutused.“
E-Betoonelemendi CABRO™ silohoidlate puhul valmistame elemendid 3 m laiustena, kus elementide ja ka hoidlate kõrguse valib tellija vastavalt vajadusele kas 3 m, 3,4 m või 4 m, Aconsilo™ silohoidlate põhjaplaadi valame valdavalt 140 mm paksusena.
Aconsilo™ silohoidlatel on mitmeid eeliseid: nad on kauakestvad, sest elemendid valmistatakse ilmastikukindlast graniitkillustikuga betoonist, silohoidlate elementlahendus on paindlik võimaldades tulevikus sektsioone lisada, kõik põhjad rajatakse 0,5% kaldega silomahlade äravoolu juhtimiseks kogumisrenni suunas. Silohoidlates võib kasutada kuni 30 tonni raskust tehnikat, silohoidlate konstruktsioon on sale ja nägus. Kõik ehitatavad Aconsilo™ silohoidlad vastavad Euroopa Liidu keskkonnanõuetele.
Kaiu LT OÜ ja Väätsa Agro AS kuuluvad mõlemad rahvusvahelisse Trigon’i põllumajanduskontserni. Kaiu LT OÜ ja Väätsa Agro AS puhul on tegemist väga pikaaegse ajalooga põllumajandusettevõtetega, millest üks on enam kui 30-aastane ja teine pea 75-aastane. Ettevõtete põhitegevusalaks on piimakarjakasvatus, kuid tegeletakse ka teravilja, kaunviljade, õlitaimeseemnete ja loomade kasvatamisega.
Tutvu referentsidega SIIN ja uuri lisaks: Kaido Kindel CABRO™ põllumajandustoodete müük ja nõustamine E-Betoonelement OÜ, CABRO üksus +372 671 2527 / +372 528 8695
E-Betoonelemendi ja Merko Ehitus Eesti koostöös on lõppenud elemenditarned Tallinna Kaubamaja Logistikakeskusele, aadressil Paemurru 1, Maardu.
Projekt: Tallinna Kaubamaja Grupi logistikakeskus Asukoht: Paemurru 1, Maardu, Tallinn Arendaja: TKM Kinnisvara AS (Tallinna Kaubamaja Grupp AS-i tütarettevõtte) Tellija: Merko Ehitus Eesti AS Arhitekt ja peaprojekteerija: Innopolis Insenerid OÜ Töövõtt: elementide tootmine ja transport Toodete nomenklatuur: õõnespaneelid, siseseinaelemendid, soklielemendid, postid, talad, trepimarsid ja -mademed E-Betoonelemendi müügiinsener: Neeme Kasela E-Betoonelemendi projektijuht: Marko Haabjärv
E-Betoonelemendi projektijuht Marko Haabjärv: „Oleme tänulikud Merko Ehitusele hea koostöö eest! Positiivsena tooksin välja hea suhtluse, mis oli konstruktiivne, vahetu ja alati lahenduskeskse lähenemisega, see on olnud aluseks ka projekti õnnestumisele. Meie töövõtt Tallinna Kaubamaja logistikakeskuse projektile hõlmas betoonelementide tehaselist valmistamist ja nende transporti objektile. Toodetest tarnisime seina- ja soklielemendid, massiiv- ja õõnespaneelid ning trepielemendid. Monteeritavate elementide põhiviimistluseks oli lepingujärgselt vormipind, kuid valitud pindadele teostasime ka rullpinnaviimistluse. Lisaksin, et antud projekti raames jätkub meie koostöö väiksemate lisatellimustega.“
Valmiv logistikakeskus hakkab teenindama Tallinna Kaubamaja Grupi ettevõtete kaubamahtusid, millest suurima mahu annab gruppi kuuluv Selveri kauplustekett. Valmiva logistikakeskuse kogupindala on 17 200 ruutmeetrit. Hoone ehitatakse tänapäevase A-energiaklassi hoonena ja see vastab BREEAM jätkusuutlikkuse sertifikaadi nõuetele. Hoone valmib lõplikult käesoleva aasta II pooles. Vaata ka: https://baashall-toostus-ja-laohooned/
Eesti Betooniühing koos Tallinna Tehnikaülikooliga kutsub 28.02-01.03 Tallinna Tehnikaülikoolis toimuvale koolitusele „Betooni alusteadmiste täiendkoolitus“. Kolmepäevasel koolitusel saab ülevaate betooni põhilistest aspektidest ja omadustest. Esimesel päeval keskendutakse betooni koostisele, omadustele ja konsistentsile, teisel päeval tutvustatakse betooni katsetamist, standarditele vastavust ja kivinemistingimuste mõju. Viimasel päeval käsitletakse tehase tootmisohje järelevalvet, laboratoorsete katsete võimalusi ning koolitus lõpetatakse teadmiste kontrolli, diskussiooni ja tunnistuste väljaandmisega.
PÄEVAKAVA: 28.02.2024 9:00-10:30 Sissejuhatus, lühiülevaade ajaloost, betooni terminoloogia ja keskkonnaklassid. Tanel Tuisk, lektor 10:30-11:00 Paus 11:00-12:30 Betooni omaduste hajuvus. Betooni koostise valik, koostiskomponentide mõju betooni omadustele. Lisandid. Tanel Tuisk, lektor. 12:30-13:15 Lõuna 13:15-14:45 Betoonisegu põhiomadused, konsistentsi määramise meetodid ja konsistentsiklassid. Tanel Tuisk, lektor 14:45-15:00 Paus 15:00-16:30 Betooni survetugevus, seda mõjutavad faktorid. Tanel Tuisk, lektor
29.02.2024 9:00-10:30 Konstruktsioonibetooni katsetamine ja tulemuste tõlgendamine. Martti Kiisa, professor 10:30-11:00 Paus 11:00-12:30 Nõuded betoonile EN 206 vaatenurgast. Mattias Põldaru, ehitusinsener 12:30-13:15 Lõuna 13:15-14:45 Tsemendid betooni valmistamiseks. Lembi Raado, em. professor 14:45-15:00 Paus 15:00-16:30 Betooni kivinemistingimuste mõju betooni omadustele. Lembi Raado, em. professor
01.03.2024 9:00-10:30 Tehase tootmisohje järelevalveaudit – mis ja kuidas. Mattias Põldaru, ehitusinsener 10:30-11:00 Paus 11:00-12:30 Ehitusmaterjalide teadus- ja katselaboratooriumi võimalused ja akrediteeritud katsetusmeetodid. Mattias Põldaru, ehitusinsener 12:30-13:15 Lõunapaus 13:15-14:45 Täiendõppest osavõtnute teadmiste kontroll ja hindamine. Mattias Põldaru, ehitusinsener 14:45-15:30 Diskussioon. Kursuste lõpetamine, tunnistuste väljaandmine. Eesti Betooniühingu ja Tallinna Tehnikaülikooli esindaja
Registreerumine koolitusele toimub kuni 20. veebruarini. Registreerimise VORM.
Koolitusel osalejad saavad 21,6 Eesti Ehitusinseneride Liidu täiendõppe punkti. Koolituse hind on 310 eurot, millele lisandub käibemaks. Hind sisaldab koolituse materjale ja lõunasööke. Koolituse toimumiskoht: Tallinna Tehnikaülikool, Ehitajate tee 5, Tallinn.
Uudise allikas: Eesti Betooniühing E-post: , Eesti Betooniühing, Pärnu mnt. 141, Tallinn 11314 Kontaktinfo: tel: 648 19 18, 50 36 650, , www.betoon.org
Otsime oma Harku tehase meeskonda betoontoodete valmistajat, kelle põhiliseks ülesandeks on valmistada tööjooniste järgi raudbetoonist monteeritavaid raudbetoonelemente ja teostada nende viimistlust.
Sellele ametikohale kandideerides ootame järgmist:
töötahet, arenemissoovi ning valmisolekut füüsiliseks tööks;
eelnevat töökogemust valdkonnas ja oskust lugeda tööjooniseid;
koostöövalmidust, kiiret õppimis- ja kohanemisvõimet;
ruumilist kujutlusvõimet ja loogilist mõtlemist.
Kasuks tulevad:
kutsealased teadmised ja varasem töökogemus.
Meie meeskonnas:
töötad rahvusvahelises ettevõttes;
omad usaldusväärset ja stabiilset töökohta;
pakume üle Eesti keskmist töötasu (tunnitasu + tükitasu);
võimaldame Sulle ettevõttesisest väljaõpet ning töövahendeid;
pakume ametialaseid täiendkoolitusi ning arenguvõimalusi;
kompenseerime sporditegevusi ja pakume tervisekindlustust;
toetame perekondlike sündmusi;
kesklinnast ja Lasnamäelt on võimalus tasuta bussiga tööle sõita (peatused läbi linna).
Kui tunned, et see töökoht on just Sulle, võta meiega ühendust telefoni või emaili teel:
