Menu

Harju EluAruvalla- Kose teelõigu ehituse infoleht

Risto Alttoa, Nordecon Betoon OÜ

23. mail valati E-Betoonelemendi Tamsalu tehases esmakordselt eelpingestatud trapetsristlõikega karptala (inglise keeles box-beam). Sillatalad lähevad kasutusse Kroodi eritasandilise ristmiku viaduktide tekiehituses ääretaladena. Pikim tala antud projektis on 25,2 m. Talade tootmine Tamsalus kulgeb edukalt tänu heale ettevalmistustööle ning projekteerimise ja tehase meeskonna tihedale koostööle.

Karptala lahenduse põhimõte on pärit Hollandi eelpingestatud sillatalade juhtivalt tootjalt ja ühtlasi E-Betoonelemendi sõsarettevõttelt Spanbeton’ilt. Seda tüüpi talade pikkuse rekord on 61,75 meetrit. Hollandis on karptalade kasutamine laialt levinud, mille üheks põhjuseks on tekitööde kiirus − silla kandev tekiosa on valmis praktiliselt vahetult peale talade montaaži ja talade omavahelist järelpingetrossidega sidumist.

Vaata lisaks: 61,75 m pikkuse sillatala väljavedu Spanbeton’i tehase tootmishallist.

Karptala

Karptala

 

Alates käesoleva aasta maist pakub AS E- Betoonelement oma klientidele õõnespaneeli HCE500. Tegemist on uue tootega nii meie tootevalikus, kui ka Eesti turul.

Uus, 500 mm kõrguse ristlõikega õõnespaneel on suure kandvõimega ja selle abil saab katta senisest märksa pikemaid sildeid.

Kui senini suurima kõrgusega, 400 mm paksune õõnespaneel võimaldab saavutada maksimaalselt 15 m pikkuseid sildeid, siis uus, 500 mm paksune paneel lubab katta kuni 20 m pikkuseid sildeid.

Esimene 500se õõnespaneeli betoonivalu algas E-Betoonelemendi Tamsalu tehases 03.05.2011, 11:00.

HCE500 tehnilised andmed avaldame lähiajal meie kodulehe tootekataloogis.

CABRO divisjon osaleb 14 - 16. aprillini toimuval Maamessil Tartus. Messil tutvustatakse erinevaid monteeritavast betoonist põllumajandustooteid, kuid peamiselt Acontank™ mahuteid.

Täpsem info: Maamess

Kohtumiseni messil!

Ajakiri Ehitaja, Märts 2011          

Betoon on leidnud tänu oma mitmekülgsetele omadustele ja erinevatele viimistlusvõimalustele laialdast kasutamist ka ehitiste arhitektuuris ning fassaadipindade ilmestamisel. Heaks näiteks on graafiline betoon - uudne viimistlusviis, mille abil on võimalik kanda betooni pinnale väga erinevaid mustreid ja isegi fotosid.

Betoon on oma pika arengutee jooksul kujunenud enamaks kui lihtsaks tsemendi, vee ja täiteaine seguks.

Mõnikord on graafilist betooni nimetatud ka fotobetooniks. Graafilise betooni abil luuakse betooni pinnale mustreid või kujutisi, kasutades siledapinnalise tsemendikivi ning betooni paljastatud täiteaine värvuse ja tekstuuri erinevusest tulenevat kontrasti.

Piiramatu valikuvõimalus kujutiste tekitamiseks

Graafilise betooni näol on tegemist pesubetooni eriliigiga. Fassaadi kaunistamiseks mõeldud muster trükitakse betooni tardumist aeglustava ainega erilisele kilematerjalile, kasutades siiditrüki tehnikale sarnanevat meetodit. Saadud mustrikile asetatakse monteeritava betooni tööstuses kasutatava valuvormi põhja ning sellele valatakse tavaline või dekoratiivbetoon. Peale betoonpaneeli lahtirakestamist ja tänu betooni tardumist aeglustava aine mõjule, jääb vastav osa betoonpaneeli pinnakihist kuni paari millimeetri sügavuseni kivinemata. Tardumata betoonikiht eemaldatakse survepesuga ning paistma jääb betoonis kasutatud täiteaine ehk pesubetoon.

Tardumisaeglustiga katmata kohtades jääb nähtavale sile betoonpind ehk vormipind. Lisaks pesu- ja vormipinna tekstuuri erinevusest tingitud kontrastile on võimalik kujutist võimendada, kasutades betoonis erineva värvusega tsemendikivi ja täiteainet. Selle tulemusel joonistubki betooni pinnale soovitud muster või kujutis.

Valikuvõimalus on piiramatu - alates lihtsatest, standardsetest mustritest, lõpetades individuaalsete, spetsiaalselt tellija kavandi või foto põhjal loodud mustritega.

Foto kandmine betoonile on keerulisim

Kõige keerulisem graafilise betooni puhul on foto kandmine betoonile. Nii nimetatud halltoonide kuvamine on väga keeruline ning seetõttu tuleb protsessi kohaselt foto piltlikult öeldes ümber töödelda must-valgeks (monokroomseks) mustriks. Saadud muster trükitakse betooni tardumise aeglustajaga, kilematerjalile ja asetatakse vormi.

Erinevate mustrite puhul võib kasutada erineva toimega aeglusteid, saavutades niimoodi erineva pesusügavusega betooni pinna. Madalama pesusügavuse korral eemaldatakse betooni pesemise käigus elemendi pinnalt väga õhukene tsemendikiht ning betooni jämetäiteaine jääb vähem domineerima. Sügavama pesu korral eemaldatakse tsemendikivi rohkem ning betoonis kasutatud täiteaine jääb rohkem nähtavale. Niimoodi on võimalik pildi kontrasti suurendada või vähendada. Samuti on sügav pesu karedama tekstuuriga, suurendades pildi kontrasti veelgi. Hea kujutise saavutamiseks on otstarbekas kasutada valget tsementi ning vajadusel betooni värvust pigmentidega toonida. Valge tsemendi kasutamisel jääb piirjoon sileda ja tekstuurse pinna vahel teravam ja konkreetsem. See on oluline just peenema mustri ja detailide paremaks väljatoomiseks. Tekstuuri- ja värvierinevused muudavad graafilise betooni nii-öelda „mitmekihiliseks“.

Vaadeldes graafilist betooni eemalt, tajume fassaadi ja sellele kantud mustrit ühtse tervikuna, näiteks tunneme ära foto või kujutise. Graafilise betooni lähedal vaatlemisel, näiteks siseruumides, avaldub justkui uus tasand. Pesubetooni pindadel on selgesti näha betooni struktuur, täiteaine ja tsemendikivi värvuse erinevused ning kujutatava mustri detailid. Minu arvates muudab see tulemuse huvitavamaks.

Graafilist betooni iseloomustab pesubetooni kõrge kvaliteet. Kuna aeglustikile on valmistatud tööstuslikult, siis on aeglustikiht sellel väga ühtlane ja aeglusti püsimine kilel garanteeritud. Klassikalise pesubetooni tehnoloogia kasutamisel kantakse vedel, vesialusel või lahusti baasil valmistatud aeglusti vormi põhja tehases. See lisab tootmisprotsessi täiendavaid tööoperatsioone. Valmis aeglustikile kasutamisel jäävad need operatsioonid ära, samuti tõuseb pesubetooni keskkonnasõbralikkus, sest pesubetooni valmistamisega kaasnevate lahtiste kemikaalide kasutamise vajadus puudub.

Kvaliteetse tulemuse saavutamine nõuab täpsust ning kunstnikusilma

Kvaliteetse graafilise betooni saavutamisel mängib väga suurt rolli tööde teostamise täpsus ning valmistamise tehnoloogiast kinnipidamine. See omakorda eeldab kvalifitseeritud tööjõu kasutamist.

Pesubetooni pesusügavus sõltub suurel määral betooni ja tardumisaeglusti vahelisest keemilisest reaktsioonist. Ühtlase pesubetoonpinna saavutamiseks on oluline tagada ühtlane betooni koostis ning ühtlased betooni kivinemise tingimused kogu projekti vältel. Keeruliste kujutiste ja fotode kandmisel betooni pinnale sõltub tulemus olulisel määral betooni pinna pesemisest. Pesija on justkui kunstnik, kelle töö tulemusena muster betooni pinnale ilmub. Liigne või siis liiga vähene pesu võib üldmulje rikkuda. Sellepärast peab pesijal olema kuvatavast mustrist väga hea ettekujutus.

Fassaadile kantavad kujutised võivad olla tunduvalt suuremad kui ühe elemendi mõõtmed ja hoonet kaunistav kujutis võib ulatuda üle mitme elemendi. See omakorda tingib tavapärasega võrreldes märksa rangemate tolerantsinõuete rakendamise, seda nii tootmises kui ka elementide paigaldamisel.

Ehitise omaniku, arhitekti ja tootja vaheline koostöö on põhjapanevalt tähtis. Soovitud tulemuse saavutamiseks tuleb juba väga varajases hoone kavandamise faasis ette näha graafilise betooni kasutamine, läbi mõelda muster ning selle paiknemine fassaadil. Selle põhjal on võimalik jagada fassaad sobiva kuju ja mõõtmetega paneelideks. Kujutiste ja mustrite parimaks kuvamiseks on mõistlik teha piisaval hulgal näidiseid, katsetada betooni retseptis erineva jämeduse ja värvusega täiteaineid ning vajadusel proovida erinevaid betooni värvipigmente. Sobiva toimega aeglustikile aitab tagada vajaliku pesusügavuse.

Tihti kasutatakse graafilist betooni lähedalt vaadeldavates kohtades, sageli moodustavad need olulise osa ehitise arhitektuurist. See eeldab laitmatut kvaliteeti. Elemente tuleb käsitseda ülima hoolega, sest pindade parandamine on keeruline, mõnikord isegi pea võimatu. Kvaliteetne paneel peab valmima ja paika saama esimese korraga, sest ümbertegemine on kulukas ja võib ohtu seada ehitise õigeaegse valmimise.

Hämeenlinna maakondlik arhiiv

Tegemist on hoonega mis pälvis 2009. aasta Soome Betoonikonkursi auhinna ja parima betoonfassaadi arhitektuuriauhinna.

Paneelid valmisid meie Soome sõsarettevõtte Parma OY tootmisliinidel. Betoonis on kasutatud musta täiteainet ning märgid betooni pinnal on saavutatud valge vormipinnaga. Fassaade dekoreerivad tähed ja märgid arhiivis leiduvatest ajaloolistest dokumentidest. Arhitekt Mikko Heikkinenisõnutsi on see must „riiklik mälupulk“ täis tikitud arhiivisügavustest leitud märke talupoegade ja kuningate aegadest kuni tänapäevaste, internetiajastu märkideni.

Tavapäraselt teostakse kuvatav muster pesubetooni tehnikas ja taustaks jääb vormipind. Seekord otsustati teha vastupidiselt. Valged sümbolid betooni pinnal on teostatud sileda vormipinnana ning tausta moodustab musta värvi pesubetoon. Lisaks väljakutseterohkele graafilise betooni mustrile olid seatud väga ranged nõuded paneeli mõõtmete hälvetele. Suurte kujutiste ulatumine üle ühe elemendi ehk jätkumine teisel elemendil pidi olema täpne. Aste kujutiste eri poolte vahel oleks üldmuljet rikkunud.

Graafilise betooni sünnilugu

Ornamendid on aegade algusest olnud osa arhitektuurist. Betoonipindade eriliste mustrite või fotodega kaunistamise idee pärineb 1980ndatest. Praegugi on näha 1960ndate alguses ehitatud, esimeste Mustamäe elumajade otsaseinu kaunistavad, Valli-Lember Bogatkina ja Margareta Fuksi loodud pannoosid. Kuigi Mustamäe majade puhul ei ole tegu graafilise betooniga, on nende puhul siiski tegemist esimese katsega Eestis ilmestada monteeritavast betoonist hoonete fassaadi huvitavate motiividega.

Graphic Concrete™ on sisearhitekt Samuli Naamanka loodud ja patenteeritud tehnoloogia, mis on välja töötatud peamiselt monteeritavast betoonist fassaadide kaunistamiseks.

Graphic Concrete Ltd, graafilisel betoonil põhinevate viimistluslahenduste pakkuja ning aeglustikile tootja, on selle tehnoloogia arendanusse aktiivselt kaasanud oma klientide ja partnereid. Koostöö E-Betoonelemendi emafirmaga Consolis SAS (Euroopa juhtiv monteeritaval betoonil põhinevate ehituslahenduste pakkuja) ulatub juba 90ndatesse (toona oli tegemist küll meie Soome sõsarettevõttega Parma OY), kui valmistati esimesed näidiselemendid. Selle pikaajalise koostöö tulemusel on graafilise betooni tehnoloogiast välja kujunenud elemenditööstuse jaoks kindel ja usaldusväärne meetod, mis aitab tagada toodangu kõrget kvaliteeti, tõsta tootmise efektiivsust ning keskkonnasõbralikkust.

E-Betoonelemendi koostöö Graphic Concrete Ltd-ga ulatub aastasse 2007 kui Harku tehases valmistati esimesed proovielemendid. Siiani on olnud meie suurimaks väljakutseks Eesti Maanteemuuseumi ajalooliste teeruumide tugiseinad. Eesti maantee ajalugu ja maastikku kujutavad fotod tuli kanda ligi 200 m2 suurusele betooni pinnale. Detailirohkete, suurte fotode kandmine betooni pinnale, kasutades suhteliselt pehmeid kontraste, pani proovile kogu meie, Graphic Concrete Ltd ja Consolise parimate ekspertide oskused ning kogemuse.

Mart Arro AS E-Betoonelement, turundusdirektor

Graafiline betoon võitis Aasta Betoonehitis 2010 konkursil arhitekti eripreemia.

Eesti Maanteemuuseumi väliala Teeaeg eest pälvisid arhitekti eripreemia Maarja Kask, Karli Luik, Ralf Lõoke ja Pelle-Sten Viiburg ABst Salto ning graafilise betooni idee eest Malle Jürgenson, Krista Lepland ja Tea Tammelaan disainibüroost Laika, Belka & Strelka.

Tellija: Lõuna Regionaalne Maanteeamet, Kagu Teedevalitsus.
Konstruktor: Jaan Port.
Ehitaja: KPK Teedeehitus AS.
Betoonitööd: AS YIT Ehitus.
Graafilisest betoonist elementide tootja: AS E-Betoonelement.

Esitamise põhjendus: Tegemist on ainulaadse näitusekeskkonnaga vabas õhus, mis lisaks liikluse ja teede ajaloo tutvustamisele pakub võimalusi liikluskasvatuseks ja puhkamiseks. Tee kulgeb nii-öelda kaevikus, näituseala on kaevatud muust maastikust allapoole ja moodustab pika 8-kujulise jada. Käänuline teekond võimaldab teed ja sellega kaasnevat ruumi esitada nõnda, et vaateväljas on korraga üks aeg ja üks koht. Ekspositsiooni läbides ääristavad teekonda tugimüürile kinnitatud, graafilise betooni tehnikas maastikupiltidega kaunistatud, betoonelemendid. Kujutiste täpsus ja teravusaste on võrreldavad vanade, veidi räsitud mustvalgete fotode või filmikaadritega.

Žürii arvamus: Maastikusse suurepäraselt sobituva näituseala puhul ei ole betoon põhitegija, vaid ainult üks osa ansamblist. Kõige enam väärivad esiletõstmist arhitekti töö ja huvitav graafilise betooni lahendus.
Igasuguse kahtluseta pääseb kogu kompleks suvisel ajal oluliselt paremini mõjule kui talvel hangedesse mattununa, kuid ei saagi nõuda, et suvisel ajal kasutamiseks mõeldud rajatised oleks Eesti kliimas ka talvel atraktiivsed.
Graafilist betooni võiks olla kasutatud rohkem ja julgemalt, peale ekspositsiooniala ka puhkealal. Sissepääsu juures ja liikluslinnakus kasutatud PVC-piltide asemel mõjuks graafiline betoon palju põnevamalt, kuid selge on see, et need lahendused on hinna poolest väga erinevad.
Graafilisest betoonist „fotod“ on atraktiivsemad distantsilt vaadeldes, lähivaates ei mõju graafiline betoon väga atraktiivsena, vaid jätab veidi määrdunud ja kahvatu mulje. Ilmselt oligi see arhitektide taotlus, rõhutamaks ajaloolisust.
Kokkuvõttes on tegu siiski omapärase objektiga, kus graafilise betooni võimalusi on leidlikult kasutatud.

Maanteemuuseum

Loe lisainfot graafilise betooni kohta.

Esimesed tooted valmisid 1991. aasta veebruari lõpus, soomlaste poolt Tamsallu rajatud uues õõnespaneelide tehases. Esmakordselt Eestis võeti kasutusele kaasaegne ekstruudertehnoloogia. Alguses toodeti vaid 5,2 ning 6,2 m pikkuseid HCE220 paneele. Peagi juurutati uute, vastavalt kliendi mõõtudele valmistatavate õõnespaneelide tootmine, mis lõplikult tõrjus välja senise, Eesti turgu valitsenud standardsete, nõukogudeaegsete paneelide toomise. Kergem kaal ja suurem kandevõime aitasid tõsta uute laepaneelide populaarsust veelgi. Tootevalikusse lisandusid järjest HCE150, HCE200, HCE265, HCE320 ja HCE400. Tänapäeval on võimalik toota kuni 500 mm kõrguseid (HCE500) ja isegi kuni 20 m pikkuseid õõnespaneele. Praeguseks on E-Betoonelemendist saanud juhtiv õõnespaneelide tootja Eestis. Möödunud kuu lõpuks ületas EBE ajaloo jooksul toodetud õõnespaneelide maht 2’500’000 miljoni m2 piiri. Laepaneele valmistatakse nii Tamsalus kui ka Harkus.

Tähtsamad verstapostid:

- 2002 märtsiks oli E-Betoonelemendi Tamsalu tehases valmistatud kokku 1’000’000 m2 õõnespaneele.

- 2’000’000 m2 piir ületati 2006. a oktoobris.

- 1998 lõpus tootsime viimased HCE150.

- 1999 maist alustasime HCE200 tootmist.

- 1999 aprillis tootsime rendimasinaga esimesed HCE320 paneelid ning alates 1999 detsembrist juba oma enda masinaga.

- 1999 maist alustasime koorikplaatide KL100 ja KL160 tootmist.

- Tootmisjuhtideks on selle 20 aasta jooksul olnud Sirje Rohtoja (23.01.84 - 31.05.95), Peep Uueküla (02.12.94 - 19.02.97), Aare Pärna (05.05.97 - 23.11.08) ja Kersti Kuris (alates 24.11.2008)

Kõik õigused kaitstud © 2024 E-Betoonelement OÜ Powered by TENFOR marketing
magnifiercrossmenuchevron-down