Raivo Raigna, Virumaa Teataja
Majanduse järkjärguline toibumine on toonud elavnemise märke ka tööjõuturule, sest need ettevõtted, kes on suutnud kasvatada oma ekspordimahtu, loovad juurde uusi töökohti.
Põhiliselt metallitöödega tegelev Tamsalu EPT on viimastel kuudel saanud tellimusi koostööpartneritelt Norrast ja Soomest, mistõttu on ettevõte võtnud tööle kolm uut keevitajat. Metallitöökoja toodangust läheb 85 protsenti ekspordiks.
“Põhiliselt valmistame praegu Norra ja Soome turule ekskavaatorite tööseadmeid ja koppasid ning klientide kvaliteedinõuded meie toodangule on kõrged. Need kolm meest, kelle ametisse võtsime, on kogemustega keevitajad, kes tunnevad oma tööd,” rääkis ettevõtte tegevjuht Valdo Simonlatser.
Ta lisas, et majanduse elavnedes leiavad kohusetundlikud inimesed, kellel jagub ametioskusi, ka tööd. “Oskustöölisi on alati nappinud ja nende järele puudust tuntud,” lisas Simonlatser.
Vajatakse oskustöölisi
Vohnjas tegutsev perefirma Temper omab suurt seadmete parki, mis võimaldavad teha suuremõõtmelisi metallkonstruktsioone, treimis- ja freesimistöid, keevitustöid eri materjalidega ja tehnoloogiatega, on eksportmahtude kasvades võtnud viimase pooleteise kuu jooksul ametisse samuti kolm uut töötajat. Tööd on saanud treial, treipingi operaator ja tootmistööline.
Firma juhatuse liige Raivo Ruuto rääkis, et suurenenud on tellimused nii Soome kui Rootsi turule. “Soome tellijatele toodame ehituslikke metallkonstruktsioone ja Rootsi turule kuulventiile,” ütles Ruuto. Ekspordi suurenemine annab firmale majanduslikku kindlustunnet homse suhtes ja ettevõtte vajab juurde ka keevitajat.
Kontserni E-Betoonelement karkassielementide ja õõnespaneelide tootmise juhi Marek Preesi sõnul on välispartnerite tellimuste täitmine viimastel kuudel kasvatanud kontserni töötajate arvu 20 inimese võrra.
“Oleme võtnud ametisse oskustöölisi, kes valmistavad raudbetoonist seina- ja fassaadisüsteeme ning karkassielemente. Nendes tootevaldkondades läheb 80 protsenti ekspordiks ja välispartnerite tellimuste täitmine on andnud uut hoogu kogu kontserni majandustegevusele,” rääkis Marek Prees. Seinapaneelide põhilised tellijad on Soome firmad.
“Karkassielemente toodame aga Murmanski tuumajäätmete jaama tarvis. Selle suurtellimuse täitmine annab meile tööd ka järgmisel aastal,” ütles Prees. Ta lisas, et hoolimata majandussurutisest käib Peterburi ümbruses vilgas ehitustegevus ja sealsed firmad tunnevad nende toodangu vastu huvi, see annab lootust edasiseks eksportmahtude suurendamiseks ja tagab ettevõtte inimestele töö.
Pangandussektor toetab
Swedbanki põllumajandussektori juht Meelis Annus rääkis, et majandus on kriisist toibumas ja selle üheks tõestuseks on ka positiivsed arengud pangandussektoris. Swedbanki Eesti üksuse teise kvartali tulemuseks kujunes 108 miljoni kroonine kasum.
Annus kõneles, et koondamiste aeg pangandussektoris on möödanik ja taas on asutud inimesi tööle võtma nii panga Tallinna kui teiste piirkondade kontoritesse.
“Kuna ettevõtlustegevus elavneb, siis on pangandussektoris tekkinud nõudlus eelkõige ärikliendihaldurite järele. Seda ka minu juhitavas sektoris,” selgitas Annus.
Pankur nentis, et firmade läbimõeldud ja korraliku rahavooga laenutaotlused on saanud ning saavad jätkuvalt Swedbankist positiivse vastuse. Annus kinnitas, et krediidi saamisel on firma tugev pluss see, kui ettevõte toodab eksportturgudele.
Eksport
Eesti müüs 2010. aasta mais enim toodangut:
1) Soome - 1930 mln kr,
2) Rootsi - 1414 mln kr,
3) Lätisse - 980 mln kr,
4) Venemaale - 932 mln kr,
5) USAsse - 887 mln kr.
