E-Betoonelement plaanib vähendada CO2 jalajälge

Allikas: Ajakiri Ehitaja „Aasta betoonehitis 2023" erinumber, märts 2024

Eesti üks suurem raudbetoonist ehituselementide tootjaid, E-Betoonelement on seadnud sihiks kahandada igal aastal oma süsinikujalajälge viie protsendi võrra. Selleks on lihvitud rohelisemaks nii tehnoloogiat kui ka betooniretsepte. Valminud on esimesed uue betooniga valatud katsepaneelid, mille CO₂ jalajälg on 15 protsenti väiksem tavalisest. Tugevuselt ja ka muudelt omadustelt on uus, juba tootmiseks valmis materjal sama vastupidav kui tavabetoonist element.

E-Betoonelement OÜ on betoonelementidest ehituslahenduste juhtiv teostaja Eestis, ettevõte kuulub rahvusvahelisse kontserni Consolis. Eesti on ettevõttel kaks tootmisüksust: Harkus ning Tamsalus.

E-Betoonelemendi juhatuse liikme, projekteerimis- ja arendusjuhi, ehitusinseneri Vaido Leoski vastutusvaldkonda kuulub ettevõtte jätkusuutlikkus. „Jätkusuutlikkus koosneb kolmest osast: esiteks majanduslik tulemuslikkus, mis on põhjus, miks omanikud ettevõtted tavaliselt ellu kutsuvad, teiseks – ettevõtte sotsiaalne vastutus ning kolmas, hetkel väga aktuaalne komponent on keskkonnaaspekt. Need on kolm põhisammast, mis meil jälgimise ning paremaks muutmise mõttes tähelepanu all on.“  

Vaido Leosk täpsustas: „Kliimakaitse vaates on meie sihiks kahandada eelkõige CO₂ jalajälge, sealhulgas vähendada tootmise energiakulu ja tootmisega tekkivaid jäätmeid. Betoonist ehituselementide kliimamõju on mitmetahuline: esiteks – kasutatavad materjalid, ka nende korduvkasutus, teiseks – toomisprotsessid, seal kasutatav energia, kolmandaks – transport, nii toorainete kui ka valmistoodangu vedu. Lisaks peame ka meie toodete kavandamisel, milleks on peamiselt raudbetoonist ehituselemendid, silmas ka nende kliimamõju kogu nende elukaare vältel. Tänapäeva praktikas lõpeb meie otsene lepinguline osalus ära hetkel, kui oleme detailid ehitusplatsile toimetanud ning elemendid paigaldanud. Aga arvesse peab võtma ka materjalide ja hoonete kogu elukaart - lisaks hoonete rajamisele ka selle kestust ning kasutuse ja likvideerimise käigus tekkivaid mõjusid keskkonnale. Seda arvesse võttes saab teha keskkonnasäästlikke lahendusi juba nii elementide endi kui ka neist ehitatavate rajatiste kavandamise käigus. Konstruktiivne projekteerimine on osa E-Betoonelemendi teenustest.“

Keskkonnadeklaratsioone betoonitootjatel napib

Betoonehituses ei ole uurimusi hoonete ja materjalide keskkonnamõju kohta veel eriti palju. „Me oleme elukaare lõppemise ehk hoonete lammutamise ja jäätmete faktoreid arvestanud  betoontoodete keskkonnadeklaratsioonide ehk EPD-de väljatöötamisel, kuid kasutusaegseid mõjusid info puudumisel mitte. EPD-d katavad kõiki meie tooteid, mida on laias laastus viis alajaotust: soojustuskihiga seinapaneelid, ühekihilised seinapaneelid, õõnespaneelid, eelpingestatud betoonist elemendid ja raudbetoonist elemendid, kõigil neil on ka EPD-d. Eestis, on EPD-d veel vabatahtlikusse alusel ja praeguseks peale meie on need Frammil ja TMB Elemendil," rääkis E-betoonelemendi juhatuse liige Vaido Leosk.

Praegused karmid majandusolud on ehitus- ja nii ka ehitusmaterjalide turgu kõvasti räsinud. "Meie põhitellijad on Eestis, teist sama palju aga välismaal, eelkõige Soomes-Rootsis. Seetõttu oleme kasvava kriisi tõttu küllalt keerulises olukorras. 2008. aastal alanud „masuga" õnneks veel võrrelda ei saa. Nii on ehitussektori kriisi tõttu meiegi tootmismahud tuntavalt kahanenud. Tavapärastel aastatel on meie tootmismaht Eestis 100 000 tonni, nii on CO₂ emissiooni kahandamisel igal meie saavutatud protsendil suur kaal. Meie otsustest ning tegudest sõltub palju. Meie iga-aastane kava on kahandada emissiooni viis protsenti aastas, 2030. aastani kokku 40 protsenti 2019. aasta tasemest,“ sõnas Leosk.

CO2 vähendamine algab toorainest

Vaido Leosk valgustas peamisi betoonelementide tootmisel CO₂ emissiooni vähendamise valdkondi: „Meil on emissoon näiteks ühekihilisel raudbetoonpaneelil EPD järgi ilus number: 171 kilogrammi CO2 ekvivalenti tonni toote kohta. Kõige suurem osakaal on selles toorainetel. Kõige enam sealhulgas portlandtsemendil ehk veel täpsemalt jahvatatud klinkril, mille keskkonna jalajälg on suhteliselt suur ja mida on elemendi koostises märkimisväärne osa. Terastrossidel on see veel suurem, aga trossi osakaal toodetes on reeglina väiksem kui tsemendil. Meie toodetes moodustab CO₂ emissioonist 80-90 protsenti kasutatavate materjalide panus, nende mõju on meil kõige suurema tähelepanu all keskkonnasäästlikul tegutsemisel."

Toodete keskkonnajälje kahandamiseks tuleb võtta kasutusele selline tsement, mis oleks keskkonnasäästlikum. "Siin on meil valida tsemenditarnijate toodete seast, kasutame hetkel suhteliselt väiksema emissioonijäljega Kunda tsementi. Siin on palju positiivset arenguruumi, kui katsetused uute tsemendi lisandite või klinkri aseainetega, näiteks vulkaanilise tuhaga, suurtootmises rakendamise faasi jõuavad," rääkis Leosk.

Teiste materjalide keskkonnamõju väiksem. Betooni peamist täitematerjali ehk killustikku saame näiteks Harku tehase jaoks samas kõrval asuvast lubjakivikaevandusest, nii on selle kohaletoimetamise  keskkonnamõju peaaegu minimaalne.

Oluline osakaal raudbetooni keskkonnajalajäljes on kasutataval terasel. Selle osakaal on süsiniku jalajäljes on  sõltuvalt tootest ligikaudu 15 protsenti. Kui eelpingestuses kasutatavatel terastrossidel on vaja kõrget kvaliteeti, siis seal eriti taaskasutatud terasest ei saa rääkida, ehkki selle tootmise jalajärg on armatuuriraua omast kaks korda suurem. Küll aga on raudbetooni puhul kasutatava armatuurrauale võimalik leida tarnijaid kes kasutavad toorainena  ümbersulatatud vanarauda.

Teiste materjalide keskkonna jalajälg on väiksema osakaaluga, kuid oluline on ikkagi vältida nende ülekulu ja kui jäätmeid pole võimalik vältida, siis leida materjalidele teine kasutus.

Vaido Leosk nentis, et materjalide vallas on võimalik niisiis veelgi paremate tulemusteni jõuda. Tsemendi osas tuleb oodata keskkonnasõbralikumaid tsemenditüüpe tsemendi tootjatelt, sealt edasi saab ka ise palju ära teha. „Meil on alates eelmise aasta suvest olemas võimekus elementide projekteerimisel arvutada betoonelementide CO₂ ekvivalendi suurus kogu projekti mahus. Nii saab ehitisi ka konstruktsioonilise külje pealt täiustada, võimalusel ka materjali- või keskkonna-säästlikumaks muuta," ütles ta.

Teine võimalus süsinikujalajälje vähendamiseks on tarneahelas – logistikakulude vähendamine. Siin on oluliseks lahenduseks võimalikult täiskoormate kasutamine, täpne planeerimine ning vedude optimeerimine. Oluline on ka tarnijate kaugus tehastest. Kui tooted on muudelt näitajatelt võrdsed, tuleks eelistada võimalikult tootmisüksuse lähedast tarnijat,“ selgitas Vaido Leosk.

„Kui aga vahetust tootmisest rääkida, siis selles osas oleme ka palju energia säästmise tööd teinud. Betoonist elementide valamisel on kiireks kivinemiseks vajalik segu õige temperatuur, mis nõuab algset soojendamist. Praegu kasutame kütmiseks gaasi. Protsesside käigus kasutatav elektrienergia on rohelise energia pakett, vähendamaks toodete süsinikujalajälge. Pooleli on päikesepaneelide kasutuselevõtu projekt," sõnas Leosk.

Betoonelementide, näiteks seinapaneelide tootmine, on suuremahuline. Suured on ka seadmed, millega neid töid tehakse. Vaido Leosk rääkis lähemalt tähelepanuväärsest lahendusest: „Lihvitud paneelide tootmiseks on meil suured automaatlihvimisseadmed, mis kasutavad oma töös palju vett. Vee säästmiseks ehitasime puhastusseadmed, nii saame selle vee võtta täielikult taaskasutusse. Kuna tegu on tugevalt leeliselise veega, siis keskkonnamõju oli sellel märkimisväärne. Nüüd saame seda vett pärast puhastamist (filtreeritakse välja betoonitolm ja betooni koostises olevad liimjad materjalid) kasutada nii lihvimismasinates kui ka betooni tootmisel. See on tugev panus keskkonna säästmisse.“

Olulisel kohal on materjalide taaskasutus. „Betooni meil valamisel palju üle ei jää, arvutused on täpsed. Aga eelpingestatud õõnespaneelide puhul jäävad valuliinide lõppu tehnoloogilised jäägid, mis ei sobi tooteks. Plaan on selliseid betoonijäätmeid taaskasutusse võtta betooni valmistamisel. Praegu kasutame selliseid jäätmeid tavaliselt täiteainena teede ehitusel. Soojustusmaterjalide tootjatele saadame korduvkasutuseks paneelide koostamisel üle jääva materjali,“ tutvustas Leosk kliimat säästvaid lahendusi

Uus, kliimapöördeline betoonpaneel

Arendusjuht Leosk rääkis: „Materjalide osas on võimalik samuti saavutada kliimasõbralikkuse suurenemist kõige põhilisema ehk betooni retseptide täiustamisega. Meil on praeguseks esimesed tööstuslikud katsetused läbinud, uudse retseptiga betoonist toodetud paneelid, grupisisese nimega Green Spine Line™ paneelid. Need on 15% kliimahoidlikumad kui meie põhiretseptiga betoonist toodetud paneelid. Oleme kavandanud toote ka konkurentsivõimelise hinnaga, selle toote rohelisus lisab hinnale vaid viis protsenti. Kuna toode on uus, siis sellest veel palju ei teata, ka pole sel veel eraldi toote sertifikaati.“

TermoDeck® õõnespaneelidest vahelagi – ainus Eestis

E-Betoonelemendi kontorihoone on ainus TermoDeck® tehnoloogiat kasutades tehtud ehitis Eestis. TermoDeck® vähendab kütmise ja jahutuse tipukoormusi ehitises kasutades ära betooni termomassi. Tegemist on õhkkütte ja jahutusega, kus kasutatakse ära õõnespaneeli õõnsusi nii ventilatsiooniks kui ka paneelide temperatuuri muutmiseks. Oma suure termomassi tõttu hoiavad vahelaepaneelid ruumide sisekliima stabiilsena. Soojal aastaajal, kui on päeval jahutustarve suunatakse öösel jahe välisõhk ventilatsiooni kanalitesse, jahutades vahelaed maha. Kui väljas läheb palavaks, jahutab vahelagi meeldivalt ning vähendab otsest jahutusvajadust. Talvel saab kasutada öist odavamat elektrit vahelagede eelsoojendamiseks, vähendades tipukoormuse ajal kütte vajadust. Tehnoloogia kasutab ära loodusseadusi energiakulude vähendamiseks. Õõnespaneelidest vahelagi ise on samuti üsna efektiivne lahendus kogu hoone süsinikujalajälje vähendamiseks. Nimelt on betooni kogus õõnespaneelidest vahelaes reeglina väiksem kui paigalvalubetoonist vahelagedel.

 „Peab ütlema, et meie EPD-d katavad juba praegugi pea kogu betoonelementide kliimamõju. Edasise elukaare, utiliseerimise ehk taaskasutamise ja muu elukaare lõpuosaga seotud keskkonnamõjud on betoontoodete puhul arvutuslikult vaid viie protsendi ringis. Neid on, muidugi, edaspidises mõistlik ka arvesse võtta, aga eelkõige tuleb kõigil tootjatel tegelda põhiosa mõju kahandamisega. Sellest aga moodustab portlandtsemendi kasutusest tulenev keskkonnamõju kõige suurema kaaluga osa,“ märkis Leosk. „Selles osas peame lootma oma partneritele tsemenditööstusest ning nende ettevõtmistele CO₂ heitmete kahandamiseks või keskkonnast eemaldamiseks, sidumiseks. Sellised projektid käivad ja on edukad, kuid kõrge kulu tõttu pole veel laialt levinud,“ lisas ta.

Soome on meist ees

„Oleme püüdnud rakendada meetmeid, mis annavad keskkonnasäästmise valdkonnas kiire tulemuse. Edasine nõuab oluliselt keerulisemaid, rohkem ressursse ning investeeringuid nõudvaid lahendusi. Praegune edasiliikumise suund on meil vähendatud keskkonnajäljega toodete kavandamine. Siin on meil lisaks laiema teavitamise vajaduse veel üks oluline murekoht. Eestis on meie valdkonnas  keskkonnamõju võrreldes teiste sama valdkonna ettevõtetega keeruline mõõta.  Põhjamaades on betoonisektoris kogutud vastavaid andmeid juba mõnda aega. Soomes on tehtud betoonide jaoks niinimetatud  süsinikujäljega betoonide klassid, kus on paigas referentstase, mis näitab riigi keskmist. Sellega võrreldes saab ettevõte nii ennast kui ka oma tooteid võrrelda turu keskmisega. Neutraalsuse tagamiseks on selle arvutanud Soome Betooniühing. Referentstasemest on tuletatud näiteks betooni puhul 15-protsendise sammuga betooniklassid, mis võimaldavad ka kliendil, arhitektil või projekteerijal teha valikuid, lähtudes toote keskkonnamõjust. Kuuldavasti peaks need üsna pea kasutusele tulema. Oleme samasugusest plaanist rääkinud ka meie Eesti Betooniühinguga, et sarnast võrdlusbaasi luua, " kirjeldab arenguid Vaido Leosk.

Lõpetuseks ütles Vaido Leosk: „Betoon on praktiliselt inimese ajahorisondil „igavene“. Aga maju kavandatakse ikka igaks juhuks vaid 50, maksimaalselt sajaks aastaks. Praegu, kui taaskasutamine hakkab üha rohkem saama üldise mentaliteedi osaks, oleme ikkagi seisus, kus keegi ei julge kirjutada betoonhoone kasutusajaks näiteks 200 aastat. Samas – materjale üha täiustatakse, ka meie teeme seda betooni osas. See on valdkond, kus on veel palju arenguruumi. Peame hoidma pilku suunatuna tulevikku, tulevikumaterjalide väljatöötamisele. Siis saavad ka arhitektid ja ehitajad otsida ning leida uusi, üha kestlikumaid ja keskkonnasäästlikumaid lahendusi.“ Betoonil ja betoonelementidest ehitistel on ka tulevikus oma tähtis roll täita.

Allikas: Ajakiri Ehitaja „Aasta betoonehitis 2023" erinumber, märts 2024, tekst Ants Vill, Vaido Leosk ja fotod Ants Vill, Erik Riikoja/Innomine

Смотрите также: https://ehitusuudised.ee/kogemuslugu-e-betoonelement-vahendab-susiniku-jalajalge-aastas-viis-protsenti