Immo Mihkelson, Postimees
Brasiilia tähtlaulja Tania Maria esines eile Tallinnas. Temast ei pidanuks üldsegi saama muusik, sest tema ema oli arvamusel, et see elukutse naisterahvale ei sobi, kuna on hooralik.
Seega oli praegu maailmatuntud lauljale muusikasse minek nagu võitlus. Ta selgitab, et tegelikult muusikuks siiski ei saada, vaid sünnitakse. «Kui pole loomulikku vastupandamatut tõmmet, ei ole ka muusikat,» lausub elava miimikaga ja kõneldes häälevarjunditega huvitavalt mänglev daam, kui istume ühe Tallinna hotelli kohvikus.
«Sul peab sündides kaasa olema enda rütm ja seesmine vaikus, et osata muusikat tõeliselt hinnata - seda ei saa õppida.»
Maria pandi lapsena õppima klassikalist klaverit, seejärel hakkas ta kitarristist isa õhutusel laulma. Ta innustus üha järgmistest asjadest ning ühel heal päeval tuligi tõdemus, et tagasiteed enam pole.
Muusikuks sündinud
«Ma saan oma ema murest praegu aru. Ise ema olles pean ju minagi mõtlema sellele, kuidas mu lapsed elus hakkama saavad.»
Enda sünnipärast seotust muusikaga hakkas Tania Maria tajuma lapsena, klaveriõpingute aegu. Suurest pillist sai tema parim sõber, sealjuures mitte ülekantud tähenduses, vaid tõeline sõber.
«Klaverit mängides tundsin ennast eriliselt hästi, mulle tundus, et ta nagu rääkis minuga. Kogu mu praegune suhe muusikaga toimub läbi klaveri. Minu klaver, see, mis on mul kodus, on kui inimolend.»
Klaverimäng annab Taniale vabaduse, laulmine kahandab seda. «Mängides võid vaadata, mis ümberringi toimub, näed, kuidas inimesed tantsivad või sind jälgivad,» räägib brasiillanna.
«Laulmine nõuab aga niisugust keskendumist, et muuks ei jää ruumi. Klaver juhib mu laulmist. Ilma klaverita ma laulda ei suudaks. Selles mõttes ma vist polegi tõeline laulja.»
Kui Maria oli 13, see oli päris 1960. aastate alguses, kuulis ta Antonio Carlos Jobimi laulu «Chega de Saudade» ja armus bossa nova’sse.
«Akordimuutused olid nii ilusad, et mind tabas nagu mingi ilmutus. Miski väga uus ja ilus jõudis minusse. Sellel oli palju uksi ja võimalusi. Hakkasin ka kõiges muus nägema teistsuguseid tahke. See tunne püsib minuga siiani.»
Energiline ja õnnelik
Järgmine suunanäitaja oli jazz, mis oli peaaegu vältimatu, sest bossa sündis brasiilia muusika ja jazzi armuvahekorrast. Oscar Petersoni tõlgendus «West Side Story’st» oli samuti kui kirgas ilmutus.
Tania Maria esituste puhul märgivad kriitikud tema positiivsust ja väljaelavat energiat, mis kohati on suisa jõuline. Samas väidab ta ise, et tegelikult on tema muusika väga introspektiivne.
«Inimesed tunnevad Tania Mariat, aga nad ei tea, kes olen mina. Ka bossa nova kohta on öeldud, et see on intellektuaalne muusika, aga mina nõnda ei arva. Minu jaoks on see positiivne muusika. Bossa juhib inimeste mõtted helgete unistuste juurde, mis võivad saada tõeks, kui nad seda ise väga soovivad.»
Maria arvates pole elus ilma unistusteta õiget jumet. Minu oletuse peale, et suurem osa brasiilia muusikat on helgelt unistav nagu bossa või õnnelikult pidutsev nagu samba, hakkab ta seda mõtet tõrjudes kätega vehkima.
Samba sisaldavat laulutekstides suurel määral kannatusi. See on mustanahaliste muusika, mis sarnaselt bluusiga kajastab raske elu paineid, soovides sellest kas või korrakski eemalduda.
Muusika kui portree
Tania Maria repertuaar on üsna kirev, ta on loonud isikupärase muusikalise mikstruuri, mille keskmes on kõik seotud Brasiiliaga.
«Tegelikult on mu muusika kui autoportree. Seal on näha kõik, mis mind tõeliselt on puudutanud, kõik, mida olen huvitavat kuulnud. Ma olen hea kuulaja, mitte hea pianist või hea laulja.»
Kui Tania Mariale keegi või miski meeldib, suleb ta silmad ja kuulab. Kõrvade kaudu jõudvat maailm temani tõelisemana kui silmade kaudu.
Ning muusika - Maria ütleb, et ta on nii isekas, et mõtleb esmajoones ikka sellele, kuidas muusika teda ennast õnnelikuks teeb. «Ja kui mina olen laval õnnelik, siis on lootust, et see tunne jõuab ka inimesteni saalis, tehes nemadki õnnelikuks,» räägib ta.
«Keegi ei saa olla õnnelik 24 tundi ööpäevas. Piisab, kui adud õnnetunnet kas või viis või kümme minutit, et veidigi tasakaalustada kurbust ja meeleheidet, mis tekib, kui lülitad televiisori sisse ja näed sealt tänast maailma. Muusika aitab inimestel põgeneda unistustesse. Tähtis on, et selle unistusega midagi ka peale hakataks, midagi paremaks muudetaks.»
Brasiillanna väidab ennast rütmiuskseks inimeseks. Ta aktsepteerib kõike, mis paneb keha tantsiskledes liikuma. Kui mõned inimesed tantsivad selleks, et unustada, siis tema arvates on see rumal. Oluline on tunnetada oma keha, tunnetada elu. Tantsida tuleb selleks, et mäletada, mitte et unustada, arvab Tania Maria.
Muusika on tema arvates maailma ühendav keel. See on tema sõnum.
Tania Maria
• Correa Reis Maria on üks brasiilia muusika tähtlauljaid. Viimased paarkümmend aastat on ta elanud ja töötanud New Yorgis.
• Temalt on ilmunud paarkümmend heliplaati, uusim neist, «Outrageously Wild» tuli välja kaks nädalat tagasi. • Ühe korra (1983) on tema nimi figureerinud ka Grammy kandidaatide seas.