{"id":19127,"date":"2024-03-28T17:49:02","date_gmt":"2024-03-28T15:49:02","guid":{"rendered":"https:\/\/betoonelement.ee\/?p=19127"},"modified":"2024-10-27T14:09:49","modified_gmt":"2024-10-27T12:09:49","slug":"e-betoonelement-plaanib-vahendada-co2-jalajalge","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/betoonelement.ee\/ru\/e-betoonelement-plaanib-vahendada-co2-jalajalge\/","title":{"rendered":"E-Betoonelement plaanib v\u00e4hendada CO2 jalaj\u00e4lge"},"content":{"rendered":"

Allikas: Ajakiri Ehitaja \u201eAasta betoonehitis 2023\" erinumber, m\u00e4rts 2024<\/em><\/p>\n\n\n\n

Eesti \u00fcks suurem raudbetoonist ehituselementide tootjaid, E-Betoonelement on seadnud sihiks kahandada igal aastal oma s\u00fcsinikujalaj\u00e4lge viie protsendi v\u00f5rra. Selleks on lihvitud rohelisemaks nii tehnoloogiat kui ka betooniretsepte. Valminud on esimesed uue betooniga valatud katsepaneelid, mille CO2<\/sub> jalaj\u00e4lg on 15 protsenti v\u00e4iksem tavalisest. Tugevuselt ja ka muudelt omadustelt on uus, juba tootmiseks valmis materjal sama vastupidav kui tavabetoonist element.<\/strong><\/p>\n\n\n\n

E-Betoonelement O\u00dc on betoonelementidest ehituslahenduste juhtiv teostaja Eestis, ettev\u00f5te kuulub rahvusvahelisse kontserni Consolis. Eesti on ettev\u00f5ttel kaks tootmis\u00fcksust: Harkus ning Tamsalus.<\/p>\n\n\n\n

E-Betoonelemendi juhatuse liikme, projekteerimis- ja arendusjuhi, ehitusinseneri Vaido Leoski vastutusvaldkonda kuulub ettev\u00f5tte j\u00e4tkusuutlikkus. \u201eJ\u00e4tkusuutlikkus koosneb kolmest osast: esiteks majanduslik tulemuslikkus, mis on p\u00f5hjus, miks omanikud ettev\u00f5tted tavaliselt ellu kutsuvad, teiseks \u2013 ettev\u00f5tte sotsiaalne vastutus ning kolmas, hetkel v\u00e4ga aktuaalne komponent on keskkonnaaspekt<\/a>. Need on kolm p\u00f5hisammast, mis meil j\u00e4lgimise ning paremaks muutmise m\u00f5ttes t\u00e4helepanu all on.\u201c  <\/p>\n\n\n\n

Vaido Leosk t\u00e4psustas: \u201eKliimakaitse vaates on meie sihiks kahandada eelk\u00f5ige CO2 <\/sub>jalaj\u00e4lge, sealhulgas v\u00e4hendada tootmise energiakulu ja tootmisega tekkivaid j\u00e4\u00e4tmeid. Betoonist ehituselementide kliimam\u00f5ju on mitmetahuline: esiteks \u2013 kasutatavad materjalid, ka nende korduvkasutus, teiseks \u2013 toomisprotsessid, seal kasutatav energia, kolmandaks \u2013 transport, nii toorainete kui ka valmistoodangu vedu. Lisaks peame ka meie toodete kavandamisel, milleks on peamiselt raudbetoonist ehituselemendid, silmas ka nende kliimam\u00f5ju kogu nende elukaare v\u00e4ltel. T\u00e4nap\u00e4eva praktikas l\u00f5peb meie otsene lepinguline osalus \u00e4ra hetkel, kui oleme detailid ehitusplatsile toimetanud ning elemendid paigaldanud. Aga arvesse peab v\u00f5tma ka materjalide ja hoonete kogu elukaart - lisaks hoonete rajamisele ka selle kestust ning kasutuse ja likvideerimise k\u00e4igus tekkivaid m\u00f5jusid keskkonnale. Seda arvesse v\u00f5ttes saab teha keskkonnas\u00e4\u00e4stlikke lahendusi juba nii elementide endi kui ka neist ehitatavate rajatiste kavandamise k\u00e4igus. Konstruktiivne projekteerimine on osa E-Betoonelemendi teenustest.\u201c<\/p>\n\n\n

\n
\"\"
E-Betoonelemendi toodang annab ettekujutuse, kui t\u00e4pne ja silmailu pakkuv saab olla ka sirgete joontega betoonelement. Pildil Tallinna kerkiva hotelli Hampton by Hilton jaoks valminud tooted, mida saab kohe paigaldada. Foto: Ants Vill <\/figcaption><\/figure>\n<\/div>\n\n\n

Keskkonnadeklaratsioone betoonitootjatel napib<\/strong><\/strong><\/p>\n\n\n\n

Betoonehituses ei ole uurimusi hoonete ja materjalide keskkonnam\u00f5ju kohta veel eriti palju. \u201eMe oleme elukaare l\u00f5ppemise ehk hoonete lammutamise ja j\u00e4\u00e4tmete faktoreid arvestanud  betoontoodete keskkonnadeklaratsioonide ehk EPD-de v\u00e4ljat\u00f6\u00f6tamisel, kuid kasutusaegseid m\u00f5jusid info puudumisel mitte. EPD-d katavad k\u00f5iki meie tooteid, mida on laias laastus viis alajaotust: soojustuskihiga seinapaneelid, \u00fchekihilised seinapaneelid, \u00f5\u00f5nespaneelid, eelpingestatud betoonist elemendid ja raudbetoonist elemendid, k\u00f5igil neil on ka EPD-d.<\/strong> Eestis, on EPD-d veel vabatahtlikusse alusel ja praeguseks peale meie on need Frammil ja TMB Elemendil,\" r\u00e4\u00e4kis E-betoonelemendi juhatuse liige Vaido Leosk.<\/p>\n\n\n\n

Praegused karmid majandusolud on ehitus- ja nii ka ehitusmaterjalide turgu k\u00f5vasti r\u00e4sinud. \"Meie p\u00f5hitellijad on Eestis, teist sama palju aga v\u00e4lismaal, eelk\u00f5ige Soomes-Rootsis. Seet\u00f5ttu oleme kasvava kriisi t\u00f5ttu k\u00fcllalt keerulises olukorras. 2008. aastal alanud \u201emasuga\" \u00f5nneks veel v\u00f5rrelda ei saa. Nii on ehitussektori kriisi t\u00f5ttu meiegi tootmismahud tuntavalt kahanenud. Tavap\u00e4rastel aastatel on meie tootmismaht Eestis 100 000 tonni, nii on CO2 <\/sub>emissiooni kahandamisel igal meie saavutatud protsendil suur kaal. Meie otsustest ning tegudest s\u00f5ltub palju. Meie iga-aastane kava on kahandada emissiooni viis protsenti aastas, 2030. aastani kokku 40 protsenti 2019. aasta tasemest,\u201c s\u00f5nas Leosk.<\/p>\n\n\n\n

CO2 v\u00e4hendamine algab toorainest<\/strong><\/p>\n\n\n\n

Vaido Leosk valgustas peamisi betoonelementide tootmisel CO2 <\/sub>emissiooni v\u00e4hendamise valdkondi: \u201eMeil on emissoon n\u00e4iteks \u00fchekihilisel raudbetoonpaneelil EPD j\u00e4rgi ilus number: 171 kilogrammi CO2 ekvivalenti tonni toote kohta. K\u00f5ige suurem osakaal on selles toorainetel. K\u00f5ige enam sealhulgas portlandtsemendil ehk veel t\u00e4psemalt jahvatatud klinkril, mille keskkonna jalaj\u00e4lg on suhteliselt suur ja mida on elemendi koostises m\u00e4rkimisv\u00e4\u00e4rne osa. Terastrossidel on see veel suurem, aga trossi osakaal toodetes on reeglina v\u00e4iksem kui tsemendil. Meie toodetes moodustab CO2 <\/sub>emissioonist 80-90 protsenti kasutatavate materjalide panus, nende m\u00f5ju on meil k\u00f5ige suurema t\u00e4helepanu all keskkonnas\u00e4\u00e4stlikul tegutsemisel.\" <\/p>\n\n\n\n

Toodete keskkonnaj\u00e4lje kahandamiseks tuleb v\u00f5tta kasutusele selline tsement, mis oleks keskkonnas\u00e4\u00e4stlikum. \"Siin on meil valida tsemenditarnijate toodete seast, kasutame hetkel suhteliselt v\u00e4iksema emissioonij\u00e4ljega Kunda tsementi. Siin on palju positiivset arenguruumi, kui katsetused uute tsemendi lisandite v\u00f5i klinkri aseainetega, n\u00e4iteks vulkaanilise tuhaga, suurtootmises rakendamise faasi j\u00f5uavad,\" r\u00e4\u00e4kis Leosk. <\/p>\n\n\n\n

Teiste materjalide keskkonnam\u00f5ju v\u00e4iksem. Betooni peamist t\u00e4itematerjali ehk killustikku saame n\u00e4iteks Harku tehase jaoks samas k\u00f5rval asuvast lubjakivikaevandusest, nii on selle kohaletoimetamise  keskkonnam\u00f5ju peaaegu minimaalne.<\/p>\n\n\n\n

Oluline osakaal raudbetooni keskkonnajalaj\u00e4ljes on kasutataval terasel. Selle osakaal on s\u00fcsiniku jalaj\u00e4ljes on  s\u00f5ltuvalt tootest ligikaudu 15 protsenti. Kui eelpingestuses kasutatavatel terastrossidel on vaja k\u00f5rget kvaliteeti, siis seal eriti taaskasutatud terasest ei saa r\u00e4\u00e4kida, ehkki selle tootmise jalaj\u00e4rg on armatuuriraua omast kaks korda suurem. K\u00fcll aga on raudbetooni puhul kasutatava armatuurrauale v\u00f5imalik leida tarnijaid kes kasutavad toorainena  \u00fcmbersulatatud vanarauda.<\/p>\n\n\n\n

Teiste materjalide keskkonna jalaj\u00e4lg on v\u00e4iksema osakaaluga, kuid oluline on ikkagi v\u00e4ltida nende \u00fclekulu ja kui j\u00e4\u00e4tmeid pole v\u00f5imalik v\u00e4ltida, siis leida materjalidele teine kasutus.<\/p>\n\n\n\n

Vaido Leosk nentis, et materjalide vallas on v\u00f5imalik niisiis veelgi paremate tulemusteni j\u00f5uda. Tsemendi osas tuleb oodata keskkonnas\u00f5bralikumaid tsemendit\u00fc\u00fcpe tsemendi tootjatelt, sealt edasi saab ka ise palju \u00e4ra teha. \u201eMeil on alates eelmise aasta suvest olemas v\u00f5imekus elementide projekteerimisel arvutada betoonelementide CO2<\/sub> ekvivalendi suurus kogu projekti mahus. Nii saab ehitisi ka konstruktsioonilise k\u00fclje pealt t\u00e4iustada, v\u00f5imalusel ka materjali- v\u00f5i keskkonna-s\u00e4\u00e4stlikumaks muuta,\" \u00fctles ta.<\/p>\n\n\n\n

Teine v\u00f5imalus s\u00fcsinikujalaj\u00e4lje v\u00e4hendamiseks on tarneahelas \u2013 logistikakulude v\u00e4hendamine. Siin on oluliseks lahenduseks v\u00f5imalikult t\u00e4iskoormate kasutamine, t\u00e4pne planeerimine ning vedude optimeerimine. Oluline on ka tarnijate kaugus tehastest. Kui tooted on muudelt n\u00e4itajatelt v\u00f5rdsed, tuleks eelistada v\u00f5imalikult tootmis\u00fcksuse l\u00e4hedast tarnijat,\u201c selgitas Vaido Leosk.<\/p>\n\n\n\n

\u201eKui aga vahetust tootmisest r\u00e4\u00e4kida, siis selles osas oleme ka palju energia s\u00e4\u00e4stmise t\u00f6\u00f6d teinud. Betoonist elementide valamisel on kiireks kivinemiseks vajalik segu \u00f5ige temperatuur, mis n\u00f5uab algset soojendamist. Praegu kasutame k\u00fctmiseks gaasi. Protsesside k\u00e4igus kasutatav elektrienergia on rohelise energia pakett, v\u00e4hendamaks toodete s\u00fcsinikujalaj\u00e4lge. Pooleli on p\u00e4ikesepaneelide kasutuselev\u00f5tu projekt,\" s\u00f5nas Leosk.<\/p>\n\n\n\n

Betoonelementide, n\u00e4iteks seinapaneelide tootmine, on suuremahuline. Suured on ka seadmed, millega neid t\u00f6id tehakse. Vaido Leosk r\u00e4\u00e4kis l\u00e4hemalt t\u00e4helepanuv\u00e4\u00e4rsest lahendusest: \u201eLihvitud paneelide tootmiseks on meil suured automaatlihvimisseadmed, mis kasutavad oma t\u00f6\u00f6s palju vett. Vee s\u00e4\u00e4stmiseks ehitasime puhastusseadmed, nii saame selle vee v\u00f5tta t\u00e4ielikult taaskasutusse.<\/strong> Kuna tegu on tugevalt leeliselise veega, siis keskkonnam\u00f5ju oli sellel m\u00e4rkimisv\u00e4\u00e4rne. N\u00fc\u00fcd saame seda vett p\u00e4rast puhastamist (filtreeritakse v\u00e4lja betoonitolm ja betooni koostises olevad liimjad materjalid) kasutada nii lihvimismasinates kui ka betooni tootmisel. See on tugev panus keskkonna s\u00e4\u00e4stmisse.\u201c<\/p>\n\n\n

\n
\"\"
Roheline lahendus: suure betoonpaneelide lihvimisliini kasutatav vesi suunatakse k\u00f5ik taaskasutusse.<\/figcaption><\/figure>\n<\/div>\n\n\n

Olulisel kohal on materjalide taaskasutus. \u201eBetooni meil valamisel palju \u00fcle ei j\u00e4\u00e4, arvutused on t\u00e4psed. Aga eelpingestatud \u00f5\u00f5nespaneelide puhul j\u00e4\u00e4vad valuliinide l\u00f5ppu tehnoloogilised j\u00e4\u00e4gid, mis ei sobi tooteks. Plaan on selliseid betoonij\u00e4\u00e4tmeid taaskasutusse v\u00f5tta betooni valmistamisel. Praegu kasutame selliseid j\u00e4\u00e4tmeid tavaliselt t\u00e4iteainena teede ehitusel. Soojustusmaterjalide tootjatele saadame korduvkasutuseks paneelide koostamisel \u00fcle j\u00e4\u00e4va materjali,\u201c tutvustas Leosk kliimat s\u00e4\u00e4stvaid lahendusi<\/p>\n\n\n\n

Uus, kliimap\u00f6\u00f6rdeline betoonpaneel<\/strong><\/p>\n\n\n\n

Arendusjuht Leosk r\u00e4\u00e4kis: \u201eMaterjalide osas on v\u00f5imalik samuti saavutada kliimas\u00f5bralikkuse suurenemist k\u00f5ige p\u00f5hilisema ehk betooni retseptide t\u00e4iustamisega. Meil on praeguseks esimesed t\u00f6\u00f6stuslikud katsetused l\u00e4binud, uudse retseptiga betoonist toodetud paneelid, grupisisese nimega Green Spine Line<\/em>\u2122<\/a> paneelid. Need on 15% kliimahoidlikumad kui meie p\u00f5hiretseptiga betoonist toodetud paneelid. Oleme kavandanud toote ka konkurentsiv\u00f5imelise hinnaga, selle toote rohelisus lisab hinnale vaid viis protsenti. Kuna toode on uus, siis sellest veel palju ei teata, ka pole sel veel eraldi toote sertifikaati.\u201c<\/p>\n\n\n\n

\n
\"\"
\u201eValminud on esimesed uue betooniga valatud katsepaneelid, mille CO2 jalaj\u00e4lg on 15 protsenti v\u00e4iksem tavalisest.\" Vaido Leosk, E-Betoonelement O\u00dc juhatuse liige<\/figcaption><\/figure>\n<\/div><\/blockquote>\n\n\n\n

TermoDeck\u00ae \u00f5\u00f5nespaneelidest vahelagi \u2013 ainus Eestis<\/strong><\/p>\n\n\n\n

E-Betoonelemendi kontorihoone on ainus TermoDeck\u00ae tehnoloogiat<\/a> kasutades tehtud ehitis Eestis. TermoDeck\u00ae v\u00e4hendab k\u00fctmise ja jahutuse tipukoormusi ehitises kasutades \u00e4ra betooni termomassi. Tegemist on \u00f5hkk\u00fctte ja jahutusega, kus kasutatakse \u00e4ra \u00f5\u00f5nespaneeli \u00f5\u00f5nsusi nii ventilatsiooniks kui ka paneelide temperatuuri muutmiseks. Oma suure termomassi t\u00f5ttu hoiavad vahelaepaneelid ruumide sisekliima stabiilsena. Soojal aastaajal, kui on p\u00e4eval jahutustarve suunatakse \u00f6\u00f6sel jahe v\u00e4lis\u00f5hk ventilatsiooni kanalitesse, jahutades vahelaed maha. Kui v\u00e4ljas l\u00e4heb palavaks, jahutab vahelagi meeldivalt ning v\u00e4hendab otsest jahutusvajadust. Talvel saab kasutada \u00f6ist odavamat elektrit vahelagede eelsoojendamiseks, v\u00e4hendades tipukoormuse ajal k\u00fctte vajadust. Tehnoloogia kasutab \u00e4ra loodusseadusi energiakulude v\u00e4hendamiseks. \u00d5\u00f5nespaneelidest vahelagi ise on samuti \u00fcsna efektiivne lahendus kogu hoone s\u00fcsinikujalaj\u00e4lje v\u00e4hendamiseks. Nimelt on betooni kogus \u00f5\u00f5nespaneelidest vahelaes reeglina v\u00e4iksem kui paigalvalubetoonist vahelagedel.<\/p>\n\n\n\n

 \u201ePeab \u00fctlema, et meie EPD-d katavad juba praegugi pea kogu betoonelementide kliimam\u00f5ju. Edasise elukaare, utiliseerimise ehk taaskasutamise ja muu elukaare l\u00f5puosaga seotud keskkonnam\u00f5jud on betoontoodete puhul arvutuslikult vaid viie protsendi ringis. Neid on, muidugi, edaspidises m\u00f5istlik ka arvesse v\u00f5tta, aga eelk\u00f5ige tuleb k\u00f5igil tootjatel tegelda p\u00f5hiosa m\u00f5ju kahandamisega. Sellest aga moodustab portlandtsemendi kasutusest tulenev keskkonnam\u00f5ju k\u00f5ige suurema kaaluga osa,\u201c m\u00e4rkis Leosk. \u201eSelles osas peame lootma oma partneritele tsemendit\u00f6\u00f6stusest ning nende ettev\u00f5tmistele CO2 <\/sub>heitmete kahandamiseks v\u00f5i keskkonnast eemaldamiseks, sidumiseks. Sellised projektid k\u00e4ivad ja on edukad, kuid k\u00f5rge kulu t\u00f5ttu pole veel laialt levinud,\u201c lisas ta.<\/p>\n\n\n\n

Soome on meist ees<\/strong><\/p>\n\n\n\n

\u201eOleme p\u00fc\u00fcdnud rakendada meetmeid, mis annavad keskkonnas\u00e4\u00e4stmise valdkonnas kiire tulemuse. Edasine n\u00f5uab oluliselt keerulisemaid, rohkem ressursse ning investeeringuid n\u00f5udvaid lahendusi. Praegune edasiliikumise suund on meil v\u00e4hendatud keskkonnaj\u00e4ljega toodete kavandamine. Siin on meil lisaks laiema teavitamise vajaduse veel \u00fcks oluline murekoht. Eestis on meie valdkonnas  keskkonnam\u00f5ju v\u00f5rreldes teiste sama valdkonna ettev\u00f5tetega keeruline m\u00f5\u00f5ta.  P\u00f5hjamaades on betoonisektoris kogutud vastavaid andmeid juba m\u00f5nda aega. Soomes on tehtud betoonide jaoks niinimetatud  s\u00fcsinikuj\u00e4ljega betoonide klassid, kus on paigas referentstase, mis n\u00e4itab riigi keskmist. Sellega v\u00f5rreldes saab ettev\u00f5te nii ennast kui ka oma tooteid v\u00f5rrelda turu keskmisega. Neutraalsuse tagamiseks on selle arvutanud Soome Betooni\u00fching. Referentstasemest on tuletatud n\u00e4iteks betooni puhul 15-protsendise sammuga betooniklassid, mis v\u00f5imaldavad ka kliendil, arhitektil v\u00f5i projekteerijal teha valikuid, l\u00e4htudes toote keskkonnam\u00f5just. Kuuldavasti peaks need \u00fcsna pea kasutusele tulema. Oleme samasugusest plaanist r\u00e4\u00e4kinud ka meie Eesti Betooni\u00fchinguga, et sarnast v\u00f5rdlusbaasi luua, \" kirjeldab arenguid Vaido Leosk.<\/p>\n\n\n

\n
\"\"
E-Betoonelemendil on tootmisv\u00f5imsust enam kui 100 000 tonni betoonelementide tootmiseks, iga kliima s\u00e4\u00e4stmise teel saavutatud eduprotsendil on suur positiivne kaal.<\/figcaption><\/figure>\n<\/div>\n\n\n

L\u00f5petuseks \u00fctles Vaido Leosk: \u201eBetoon on praktiliselt inimese ajahorisondil \u201eigavene\u201c. Aga maju kavandatakse ikka igaks juhuks vaid 50, maksimaalselt sajaks aastaks. Praegu, kui taaskasutamine hakkab \u00fcha rohkem saama \u00fcldise mentaliteedi osaks, oleme ikkagi seisus, kus keegi ei julge kirjutada betoonhoone kasutusajaks n\u00e4iteks 200 aastat. Samas \u2013 materjale \u00fcha t\u00e4iustatakse, ka meie teeme seda betooni osas. See on valdkond, kus on veel palju arenguruumi. Peame hoidma pilku suunatuna tulevikku, tulevikumaterjalide v\u00e4ljat\u00f6\u00f6tamisele. Siis saavad ka arhitektid ja ehitajad otsida ning leida uusi, \u00fcha kestlikumaid ja keskkonnas\u00e4\u00e4stlikumaid lahendusi.\u201c Betoonil ja betoonelementidest ehitistel on ka tulevikus oma t\u00e4htis roll t\u00e4ita.<\/p>\n\n\n\n

Allikas: Ajakiri Ehitaja \u201eAasta betoonehitis 2023\" erinumber, m\u00e4rts 2024, tekst Ants Vill, Vaido Leosk<\/em><\/em> ja fotod Ants Vill<\/em>, Erik Riikoja\/Innomine <\/p>\n\n\n\n

\u0421\u043c\u043e\u0442\u0440\u0438\u0442\u0435 \u0442\u0430\u043a\u0436\u0435: https:\/\/ehitusuudised.ee\/kogemuslugu-e-betoonelement-vahendab-susiniku-jalajalge-aastas-viis-protsenti<\/a><\/p>","protected":false},"excerpt":{"rendered":"

Allikas: Ajakiri Ehitaja \u201eAasta betoonehitis 2023\" erinumber, m\u00e4rts 2024 Eesti \u00fcks suurem raudbetoonist ehituselementide tootjaid, E-Betoonelement on seadnud sihiks kahandada igal aastal oma s\u00fcsinikujalaj\u00e4lge viie protsendi v\u00f5rra. Selleks on lihvitud rohelisemaks nii tehnoloogiat kui ka betooniretsepte. Valminud on esimesed uue betooniga valatud katsepaneelid, mille CO2 jalaj\u00e4lg on 15 protsenti v\u00e4iksem tavalisest. Tugevuselt ja ka muudelt […]<\/p>","protected":false},"author":8,"featured_media":19128,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"_acf_changed":false,"pgc_sgb_lightbox_settings":"","footnotes":""},"categories":[288],"tags":[],"class_list":["post-19127","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","hentry","category-288"],"acf":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/betoonelement.ee\/ru\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/19127","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/betoonelement.ee\/ru\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/betoonelement.ee\/ru\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/betoonelement.ee\/ru\/wp-json\/wp\/v2\/users\/8"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/betoonelement.ee\/ru\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=19127"}],"version-history":[{"count":13,"href":"https:\/\/betoonelement.ee\/ru\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/19127\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":19377,"href":"https:\/\/betoonelement.ee\/ru\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/19127\/revisions\/19377"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/betoonelement.ee\/ru\/wp-json\/wp\/v2\/media\/19128"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/betoonelement.ee\/ru\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=19127"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/betoonelement.ee\/ru\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=19127"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/betoonelement.ee\/ru\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=19127"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}