Menu

Funkyfänn leidis Maceo Parkeri kontserdil hiphopfunky

Novembri viimasel nädalavahetusel andis kolm eksklusiivset kontserti saksofonist Maceo Parker, keda võõrustas E-Betoonelement.

26. ja 27. novembril toimus E-Betoonelemendi Harku tehases ainulaadne muusikaline sündmus. Esmakordselt esines Eestimaa pinnal üks maailma tunnustatuim funkmuusik, saksofonist Maceo Parker ja tema ansambel.

Tööstushoone muutus 24 tunniga kontsertpaigaks ja kandis nädalavahetusel nime „Wool Moon Jazz Club”, mis oma olemuselt teeb ära nii mõnelegi omataolisele Eestis. Akustika korralik ja laval korralik videotehnika, tantsimisruumi piisavalt ja istepinke taolise kontserdi tarbeks meeldivalt vähe. Kokku toimus 3 kontserti, nendest pileteid müüdi vaid ühele ja neidki piiratud arv.

Kontsert algas stiilselt. Kui Maceo Parker lavale saabus, ei tervitanud ta esmalt mitte publikut, vaid kummardas eranditult bändiliikmete ees ja alles siis pööras näoga publiku poole, kummardas ja hakkas mängima. Mõne tunni jooksul tarbis publik suure koguse hip-hop`iga vürtsitatud funki ning pärast kontserti lahutati meelt veini ja suupistetega. Kontserdi publiku moodustasid pühapäeva õhtul E-Betoonelemendi koostööpartnerid ja sõbrad. Ka laupäevasel kontserdil, mil pileti eest tuli maksta 1500 krooni oli publikut küllaga.

Maceo Parkeri ja tema bändi kontsert kestis umbes kaks tundi ja selle aja sisse mahtus palju kvaliteet-funk`i, milletaolist Eestis haruldane kogeda. Siinne publik võib-olla aga ei olnud päris kindel, millisele kontserdile tuldi ja nii jäi natuke puudust just publikupoolsest energiast. Hiljem publiku hulgas ringi liikudes ja vabalt suheldes tunnistasi muusikud siiski, et tavaliselt kestab nende etteaste märksa kauem, kuid kahjuks oli neile seekord ajaline piirang. Aga paistis ka, et publikule sellest ajast piisas.

Õhtu tähe Maceo Parkeri esituse kommenteerimiseks võib kokkuvõtvalt öelda lihtsalt FUNK. Parkeri saksi pehme sound ja funky staccato mängustiil on erakordne. Saksofonist pöörab rohkem rõhku just rütmile, mitte vahetule fraseerimisele. See on saksofonistide seas haruldane ja võrdlusi tuua on keeruline.

Loomulikult ei puudu Parkeri mängus ka kõrged multitoonid ja vilistamised, aga need on vaid illustratsioon. Maceo Parker oleks suurepärane funkmuusik aga ilmselt ka ilma saksofonita.

„What about the band?” , pöördus Maceo pidevalt publiku poole, nõudes tunnustust. Bänd oli tõesti lahe, 8-liikmelises mustanahaliste ansamblis oli põhimõtteliselt kõik olemas, mis korralikus funk-bändis olema peab: trompet, tromboon, chill taustavokaal ja vinge rütmigrupp. Mis seal salata, mustanahalistel on eriline feeling ja nad oskavad sellist muusikat teha.

Ka ilma bändi otseselt nägemata oleks selge, et sellist muusikat ei saa teha valged muusikud. Nad gruuvivad, see on lihtsalt loomu poolest sees ja on paljuski määrav.

Kontsert sisaldas palju improvisatsioone. Parker viipas käega ja mehed andsid tuld. Rodney Tooley näitas, et 4. oktav trompetil pole probleem. Greg Boyer vastu, et selle järelemängimine trombooniga pole ka midagi erilist. Instrumentaanle tase oli kahtlemata ootustepäraselt kõrge.

Maceo Parkeri ansamblisse kuulusid veel kitarrist Bruno Spleight, bassist Rodney Curtis, trummar Jamal Thomas ja klahvpillidel Morris Hayes, taustalauljateks olid Martha High ja Maceo poeg Corey Parker.

Maceo Parker laulis, tantsis, nautis oma muusikat ja nõudis publikult ka tuliselt aplausi. Ta on siiski James Browni kauaaegne esimene saksofon. Ta on olnud ühel laval pea kõigi tõeliste tegijatega funkmuusikas. Ta on oma ala meister ja teab seda.

Maceo Parkeri kontsert „Wool Moon Jazz Club`is” oli nii mõneski mõttes ajalooline, see kes läks Harku betoonitehasesse funki otsima, see selle ka leidis, pole kahtlust.

Artikkli materjal pärineb: http://www.jazzkaar.ee/print.php?id=1413

Uudis Eesti Ekspressis 30/11/2006: Eesti ehitajate ilus elu

Lisaks uudis 24/11/2005: Esmakordselt Eestis astub üles maailma üks hinnatumaid jazzartiste, funkmuusik Maceo Parker

Postimees

Maceo Parker, Ameerika funkmuusika legend ja sümbol annab laupäeval oma ansambliga kontserdi Tallinnas väga erilises atmosfääris – betoonitehases E-Betoonelement.

Te olete muusikaäris olnud üle neljakümne aasta, see on pikk aeg. Iga paari aasta tagant ilmuvad teil uued heliplaadid, kust ammutate inspiratsiooni?
Muusika ja kunst on ju selleks, et rikastada meid emotsionaalselt, muuta meid tundlikumaks, rõõmsamaks, avardada ilmavaadet. Kui laval ja saali vahel kaob piir ja muusikud ja kuulajad tunnevad end ühtse perena, siis see annabki energiat ja uut inspiratsiooni. Funkmuusika on kui suur pidu, ühistunne ja puhas rõõm.

Kas on ka suur erinevus selles kui mängite oma ansambliga või kui mängite teiste ansamblites, näiteks Prince’iga või Rollings Stones’iga?
Jään alati iseendaks. Vahe siiski on, kas ise juhtida või olla juhitud. Seda võiks võrrelda puhkusega – käid teises keskonnas ja tuled siis koju tagasi. See värskendab. Aga funkist pole pääsu.

Oma karjääri jooksul olete moodustanud mitmeid ansambleid, ka siis kui olite edukas James Browni bändijuht, miks?
Olen uudishimulik, tahan elu lõpuni õppida, proovida erinevaid situatsioone.

Kas sellest siis ka viimase plaadi nimi “School’s In”
Selle loo ristiisa on Prince. “School’s In” ütles Prince, kui läksime Candy Dulferi ja Greg Boyeriga tema juurde. Mis pidi tähendama, et hakkame koos mängima, aga tuleb olla tähelepanelikud, nagu oleksime taas koolipingis. Samale teemale viitab plaadil ka lugu ABC. Plaat School’s In sisaldab paaril viimasel aastal kirjutatud materjali. Muusikute eelis on see, et märkame asju, olukordi ja trende enne kui nad saabuvad.

Kuidas te valite muusikuid oma ansamblisse?
Nad peavad olema tehniliselt head, aga samuti head inimesed. Õppisin seda George Clintonilt.

Esialgu võtsite James Browni juurest kaasa parimad muusikud Fred Wesley, Pee Wee Ellise jt. Kas ka praegu on bändis parimad muusikud?
Arvan küll. Klahvpillimängija Morris Hayes on Prince’i bandist, trombonist Greg Boyer George Clintoni bändist, kiita tahaksin ka oma poega Corey Parkerit, kes on ansambli vokaalsolist …

On Teil ka muresid?
Peamine mure on see, et aega on vähe ja kõiki oma ideid ei õnnestu realiseerida. Stevie Wonder, Janet Jackson jt. on mind kutsunud esinema, kuid pole aega olnud, loodan et ühel päeval siiski on.

Millise kavaga esinete Tallinnas?
Kindlasti mängime viimase plaadi School’s In lugusid aga ka hitte James Browni aegadest. Iga kontsert on alati veidi erinev.

Millal jõuate koju Põhja-Carolinasse?
Euroopa-turnee, mille jooksul andsime ligi nelikümmend kontserti, hakkab läbi saama. Praegu oleme Saksamaal, nädalavahetusel tuleme Eestisse ja lõpetame Inglismaal.
Niisiis jõuluks koju.

Saksofonivirtuoos ja tema 8-liikmeline bänd annavad Eestis eksklusiivkontserdi 26. novembril E-Betoonelemendi Harku tehases.

Maceo Parkeri Eesti kontsert on ainulaadne mitmeski mõttes. Traditsioonilise kliendiüritusena alguse saanud kontserdid Harku betoonitehases on väljunud algselt plaanitud formaadist ja muutunud omaette elujõuliseks ettevõtmiseks, mis on kogunud tuntust ja põhjustanud kõneainet ka väljaspool üritusel osalenute ringi. Kontsert toimub tavapärase kontsertsaali asemel E-Betoonelemendi Harku tehases - tööstushoone seinte vahel sünnib eriline fluidum, mille tuumaks on tippmuusika, hea seltskond ja eriline atmosfäär.

Kaasakiskuv saab olema ka show ise - Parker ja tema 8-liikmeline bänd pakuvad jazzisõpradele enneolematut pidu, kus passiivseks pealtvaatajaks ei jää keegi. Muusika laveerib James Brown´i 60-ndate aastate soul-i ja George Clintoni 70-ndate freaky-funk-stiili vahel, mis on vürtsitatud hip-hop-i elementidega.

E-Betoonelemendi kutsel esines Eestis eelmisel aastal maailmakuulus saksofonivirtuoos James Carter, 2003. aastal Brasiilia jazzlauljatar Tania Maria ja 2002. aastal Kurt Elling.

Uudis Delfis 24/11/2005: Mainekas saksofonist Maceo Parker Eestis

Objekt: Padriku tee kortermajad
Asukoht: Tallinn, Padriku tee 1-4
Arhitektid: Meeli Truu ja Andres Saar, Arhitektuuribüroo Nord Projekt
Projekteerija: TA Konsult
Elemenditöövõtt: E-Betoonelement
Arendaja ja ehitaja: TTP

Kodu Pirital projekti raames valmib kokku rohkem kui paarkümmend "ruut" -ja "ringmaja". Merivälja tee ning Randvere tee vahelisel alal valmib kolmanda etapina kokku 3 erilise lahendusega korterelamut.

E-Betoonelement alustas elemenditäistöövõttu 2004 aastal, viimane maja peaks paigaldatud saama 2006 kevadel. Tänaseks on monteeritud 16 hoonet, peaaegu teist sama palju on veel ees. Meie poolt on struktuurvärvitud välisseinaelemendid, vahelaed, lihvitud trepielemendid ja rõdud.

Hooned koosnevad ühtsetest tuumikosadest, kuid majadel on väliselt erinevad lahendused. Nii on piirkonnale vaheldus antud majade väliskoorega: erinevat kuju ja materjalist rõdude ning värvilahendustega. Rõdude kuju järgi on majad tinglikult nimetatud Ruut- ja Ringmajadeks, millede erikorruselisi variante iseloomustab sarnaste arhitektuuriliste elementide kasutamine, läbimõeldud planeering, ühtne tonaalsus, loodusklike materjalide ning laiade klaaspindade kasutamine ning avarad terrassid ja rõdud. 4-kordsed kortermajad on ühe trepikojaga, vähene korterite arv hoones loob privaatsust ning piirkonna kõrghaljastus loodusliku elukeskkonna.

Kõik õigused kaitstud © 2024 E-Betoonelement OÜ Powered by TENFOR marketing
magnifiercrossmenuchevron-down