Menu

Koduvald, Saue valla väljaanne

Saue vallas Harku valla piiri ääres Vatsla külas tegutsevas ettevõttes E-Betoonelement kummutati kiirelt arvamus, et betoon on külm, hall ja igav.

Tegelikult on betooni näol tegemist äärmiselt põneva ja hulgaliselt erinevaid võimalusi pakkuva materjaliga. Betooni viimistlus võib kõikuda hallist vormipinnast kuni eksklusiivse kõrglihvitud sinise pinnani. Lõputu hulga kordumatuid variatsioone pakub erinevate pinnatöötlusviiside omavaheline kombineerimine ning betooni eksponeerimine koos klaasi, terase, plastiku, puidu ja teiste materjalidega. Isegi graafilise pildi iseendast võib soovi korral oma kodumaja välisfassaadile vormida. Seda, et betoonist majaseinu, katuseid ja teisi suuremõõdulisi ehituselemente valmistatakse, on üldteada. Aga E-Betoonelemendis valmistatakse ka väikevorme - pinke, prügikaste ja skulptuure. Näiteks sai just mõned nädalad tagasi ettevõte Aasta Betoonehitise konkursil eripreemia Tallinnale ja Pimedate Ööde Filmifestivalile kingitud kuu poole ulguva hundiskulptuuri eest.

E-Betoonelement kuulub rahvusvahelisse kontserni Consolis Grupp ja opereerib Eestis kolme tehast. Lisaks Vatsla külas tegutsevale tehasele on tootmisüksused veel ka Tamsalus ja Rakveres. Vatslas töötab ühtekokku ca 120 inimest, tõsi küll, vallaelanikke on nende seas paar-kolm. Tehas töötab kolmes vahetuses ja ööpäevaga toodetakse umbes kolme Veskimöldre lasteaia mahus betooni. Oma lähema kogukonna – Saue valla – peale mõeldes, on ettevõte toetanud näiteks Harku Hooldekodu ja pooleli on projekt Laagri Lasteaiale mänguväljaku elementide paigaldamisega. Aga ollakse valmis kaasa lööma rohkemgi - valla oma vapilooma (kui see peaks tekkima) vormi valama või läbi ekskursioonide koolilastele insenerteadusest esimesi vihjeid andma. Kooskõla keskkonnaga – see on ettevõte moto nii ehituses ja samavõrd kehtib kokku kõlamise tahe ka tegutsemiskeskkonnaga.

VALLAVANEM EKSKURSIOONIL:

11. märtsi visiidil suruti vallavanemale (vasakul) kiiver pähe ja ohutusvest selga ja viidi otse objektile. Üle sai vaadatud tootmistśehh ning protsess, kuidas tsemendist, killustikust, liivast ja veest koosnev vedel hall mass vormi valatakse ja sellest kas siis kompaktsed trepiastmed või mitmekümne ruutmeetrised seinablokid valmis võlutakse. Valdusi näitavad (paremalt) seinaelementide tootmisjuht Andres Aas, firmajuht Vaido Leosk, meeste varju on jäänud turundusspetsialist Mari-Liis Tenno

MITMEKESINE TOOTEPORTFELL:
Ettevõte on osaline olnud suurehitiste valmimisel nii Lätis, Venemaal kui ka koduses Eestis. Veel enam - ka Saue vallast saab näiteid tuua. Eramud ja ridaelamud Laagris, korterelamud Veskimöldres, aga ka kõigile teadatuntud Laagri Maksimarket ja RAM lasteaed Veskimöldres.

Ettevõte: E-Betoonelement AS
Asukoht: Vatsla küla, www.betoonelement.ee
Tegevusvaldkond: betoonelementlahenduste väljatöötamine, elementide projekteerimine, valmistamine ja paigaldus
Käive 2009: 177 mln krooni

Tooteportfell: karkassi-, katus- ja vahelaesüsteemid, seina- ja fassaadisüsteemid, trepid, tuulegeneraatorite mastid, parkimismajade süsteemid, sillad, viaduktid, tunnelid, väikevormid (pingid, skulptuurid) jne

Ajakiri Ehitaja
Mart Arro, AS E-Betoonelement turundusdirektor

Kuna tuuleenergiast on saanud maailma üks tähtsamaid taastuvenergia allikaid, olles sealjuures täiesti uue tööstusharu loojaks, on oluline mõista, kuidas kõige efektiivsemalt tuuleenergiat saada. Kui siiani on tuulegeneraatorite maste valmistatud peamiselt terasest, siis võimsamate ja kõrgemal paiknevate generaatorite mastide ehitamisel on otstarbekas kasutada betooni.

Mast

Aastaid tagasi täitsid tuulegeneraatorid enamasti põllumajanduslikke eesmärke, näiteks jahvatati nendest saadava energia abil vilja ja pumbati vett. Paljud nendest inimese poolt tehtud meistritöödest on säilinud veel tänapäevani. Aastatega on aga nõudmised tuulegeneraatoritele ja nende mastidele tõusnud ning nii on turbiinide võimsused jõudsasti kasvanud. Algsetest 5-30kW võimsusega generaatoritest on arenenud tänaseks 5-6MW võimsusega generaatorid. Pidevalt on kasvanud ka tuulegeneraatormastide kõrgus, alates 10 meetrist 1970 kuni 20m 1983, 50m 1990 kuni 85m 2000 ja kuni 140m täna.

Generaatorite kujunemise ajaloos on katsetatud nii horisontaalse kui ka vertikaalse pöörlemisteljega tuulegeneraatoreid, samuti nii ühe-, kahe- kui ka kolmelabalisi generaatoreid. Tänapäeval on kõige levinumaks kujunenud kolmelabalised, horisontaalse teljega tuulegeneraatorid, sest need on osutunud kõige efektiivsemaks ja neist saadav energia kõige soodsamaks.

Kuidas saadakse tuulest energiat?
Selle võib välja arvutada lihtsustatud valemi P= KD2V3 abil, kus P–energia; K–koefitsient; D-rootori diameeter; V-tuule kiirus. Teisisõnu on tuulest saadav energia võrdeline rootori diameetri ruudu ja tuule kiiruse kuubiga. Kui liikuda maapinnast kõrgemale, siis tuule tugevus tõuseb ja tema kvaliteet paraneb, sest maapinna läheduses, tingituna reljeefist, ehitistest ja metsadest, tekivad hõõrdumine ning turbulentsid, mis oluliselt kahandavad tuule häid omadusi. Sellest tulenevalt annabki suurema läbimõõduga rootori (tiiviku) paigutamine suurematele kõrgustele võimaluse paremaks energiatootmiseks.

Kõrgemad mastid on mõistlik ehitada monteeritavast betoonist
Maismaale püstitavate tuulegeneraatorite hulgas on standardiks kujunemas 2,5-3MW võimsusega turbiinide kasutamine, mis esitab tornidele tuuleenergia kogumisel suure väljakutse. Näiteks kaalub 2,5-3MW võimsusega turbiin koos 100 meetrise läbimõõduga rootoriga umbes 150 tonni. Tõstetuna 100 kuni 150m kõrguse masti otsa, teeb sellise turbiini tiivik enamasti 10–20 pööret minutis. Sellistes tingimustes peavad tuulegeneraatorite mastid taluma suuri staatilisi ja dünaamilisi koormusi. Just suured dünaamilised koormused ning materjalide väsimusest tulenevad ohud muudavad tornide projekteerimise keeruliseks. Sellest tulenevalt on kuni 90m kõrguseid torne, mis on mõeldud alla 2,5MW võimsusega turbiinidele, mõistlik ehitada terasest. Kõrgematele tornidele ja võimsamatele turbiinidele ehitatavate tornide puhul on nii rahalistel kui ka tehnilistel põhjustel mõistlik kasutada monteeritavat betooni.

Betoonkonstruktsioon tagab torni piisava jäikuse suurte turbiinide ja pikkade labade puhul, mis aitab kontrollida vibratsiooni ja kindlustada turbiini häireteta töö. Samuti on lihtsam luua resonantsikindlat mastilahendust.

Metalltornide puhul ühendatakse sektsioonid omavahel poltidega ja ühe masti koostamiseks on vaja kasutada sadu polte. Alalise vibratsiooni tingimustes tuleb poltide kinnitusi pidevalt kontrollida. Betoonil sellist muret ei ole ning seetõttu on betoonmasti hooldamine kliendile tunduvalt soodsam.
Monteeritavast betoonist torni elemendid on väga kvaliteetsed, sest need valmistatakse tehase kontrollitud tingimustes, kõrgekvaliteedilisest betoonist. Lisaks on elemendid nägusad ning nendest saab vähese vaevaga ning kiiresti püstitada turbiinile sobiva torni.

Tihti on tuuleparkidele juurdepääs piiratud, teed on kitsad ja kurvilised. Projekteerimise käigus valitakse monteeritavate elementide suurus nii, et tagatud oleks vaevata juurdepääs ka kõige raskemini ligipääsetavatele objektidele.

Betoon on keskkonnasõbralik materjal, hästi kättesaadav ja suhteliselt stabiilse hinnaga ning selle kasutamine aitab vähendada projektiga kaasnevaid riske.
Üle 100m kõrguste mastide puhul annab betoonlahendus terase ees märgatava hinnaeelise, sest masti läbimõõt ja selle ehitamiseks kasutatava teraslehe paksus kasvavad oluliselt. Terassektsioonide kaalu kasv ja suurte terassektsioonide keeruline transport tõstavad teraslahenduse hinda hüppeliselt.

100 m kõrgune betoontorn kaalub kuni 1500 tonni
E-Betoonelemendi tootevalikus on kaks monteeritaval lahendusel põhinevat masti – 100-110m kõrgused täisbetoontornid, mille puhul betoonosa ulatub kuni turbiinini või 100-150m kõrgused hübriidtornid ehk kombinatsioon betoon- ja terastornist. Hübriidmasti alumine osa on betoonist ning ülemine, umbes 50 kuni 70m kõrgune osa on valmistatud terasest. Valik täisbetoon- või hübriidtorni vahel sõltub konkreetsest projektist ja selle asukohast.

Monteeritavast betoonist tuulegeneraatori mast on oma olemuselt umbes 30cm paksuse seinaga tüvikoonus. See betoonmast on omakorda jagatud üksteise otsa asetatud, ligikaudu 10 kuni 15m kõrgusteks silindriteks, mis omakorda on jagatud segmentideks ehk monteeritavateks elementideks. Elemendi laiema osa mõõt on ligikaudu 3,5m ja kõrgus siis vastavalt silindri kõrgusele vahemikus 10 kuni 15m. Elemendi maksimaalne kaal on kuni 40 tonni. Monteeritavad elemendid valmistatakse tehases isetihenduvast betoonist. Ehitusplatsile tarnitud betoonpaneelid ehk segmendid eelmonteeritakse eelpool mainitud 10 kuni 15 m kõrgusteks silindriteks. Need silindrid omakorda tõstetakse üksteise peale, mille tulemusel moodustubki tüvikoonuselise masti betoonkeha. Masti otsa käib betoonist adapterplaat, mille külge kinnitatakse kas tuuleturbiin või hübriidtorni korral terasmast. Kogu betoonmast järelpingestatakse adepterplaadist vundamenti. See on vajalik, et tagada torni vastupidavus generaatori tööst tingitud dünaamilistele koormustele. Näiteks võib 100m kõrgune torn kaaluda kuni 1500 tonni ning koosneda umbes 70-st monteeritavast betoonelemendist.

E-Betoonelement pakub oma klientidele betoonmasti terviklahendust alates selle projekteerimisest, lõpetades torni monteerimise ning järelpingestamisega ehitusplatsil.

Üha kasvav nõudlus tuuleenergia järele on Consolis ettevõtete sh E-Betoonelemendi tootevalikusse lisanud monteeritavast betoonist tuulegeneraatorite mastid. Kuna tuuleenergiast on saanud maailma üks tähtsamaid taastuvenergia allikaid, siis pakub Consolis oma klientidele betoonist maste, mis on alternatiivlahenduseks terasele.Siiani on tuulegeneraatori maste maismaale ehitatud peamiselt terasest, sest mastide kõrgus on jäänud enamuses alla 100 meetri ja generaatorite võimsused on olnud väikesed, jäädes alla 2 MW.

Võimsamad generaatorid on vaja paigutada kõrgemate mastide otsa, kus puhub tugevam tuul. 100-150 meetri kõrguste mastide ehitamisel, on majanduslikult otstarbekas kasutada betooni. Betoonist maste võib ehitada täies pikkuses betoonist või betooni ja terase hübriidina, kus masti alumine osa on valmistatud betoonist ning ülemine terasest.E-Betoonelemendi sõsarettevõte Parma Oy on sõlminud ka esimese lepingu neljale betoon-teras hübriid mastile. Tuulikud püstitatakse Haminasse, Helsingist 100km ida suunas. Parma Oy töövõttu kuuluvad betoonosa projekteerimine, tootmine, transport ja paigaldus. Torni kõrgus on ca 100m, millest poole moodustab betoon ja teise poole teras.

Tuulegeneraatori mastide kohta loe lisa siit.

Linnale ja Pimedate Ööde Filmifestivalile kingitud hundiskulptuur tõi parima betoonehitise konkursil E-Betoonelemendile eriauhinna.

E-Betoonelement esitas PÖFF-i hundi „Aasta Betoonehitis 2009“ konkursile propageerimaks betooni kasutusvaldkondi laiemalt ja näitamaks, et betoon on iseseisvalt kaunis materjal parema elukeskkonna loomisel.
Žürii leidis, et kuigi konkursi reglemendi järgi ei ole võimalik kuu poole ulguval betoonhundil aasta betoonehitise tiitlit võita, sest see lihtsalt ei ole ehitis, oli hunt siiski žürii suur lemmik. Samuti oli kujul au olla nominentide seas esimene skulptuur konkursi kümneaastases ajaloos ja kui betoonist tänavatõkendid välja arvata, siis üldse esimene betoonskulptuur. Žüriis tõdeti ühel meelel, et betoonist skulptuurid on betoonitootjale huvitav väljakutse ja neid võiks Eestis rohkemgi olla ning betoonhunt hääletati maitseka välimuse ja laitmatu teostusega eripreemiale.

Aasta Betoonehitis eripreemia: PÖFF-i hundiskulptuur Tallinnas. Tellija: AS E-Betoonelement koostöös Pimedate Ööde Filmifestivaliga. Autor: skulptor Simson von Seakyl. Betooni tarnija: AS E-Betoonelement.
Lisaks PÖFF-i hundiskulptuurile toodi positiivselt esile E-Betoonelemendi elemendid „Aasta Betoonehitis 2009“ konkursil arhitekti eripreemia võitnud Otto Bock Estonia AS-i tootmis-, lao- ja büroohoone puhul.

Aasta Betoonehitis 2009 arhitekti eripreemia: Andres Kadarik’ule Otto Bock Estonia AS-i tootmis-, lao- ja büroohoone eest. Tellija: OÜ Industriaalvara OBE. Konstruktor: Timo Erik Brauer. Ehitaja: Celander Ehitus OÜ. Betoontoodete tarnija: AS E-Betoonelement.
Žürii arvamus: Arhitekti eesmärgiks on olnud väärtustada lihtsat tootmishoonet tugevalt liigendatud välisviimistluse ja huvitavate reljeefsete ning siledate betoonelementide abil. See on sümpaatne arhitektuuriline taotlus ja kõik, mida taotleti, on selle maja puhul ka kenasti ellu viidud. Tulemuseks on nägus ja liialdusteta elementidest maja. Hoone kõige põnevam osa on kummimatriitside abil teostatud elementpind, mis meenutab triipkoodi.

Aasta Betoonehitis 2009: Tallinki büroohoone. Peapreemia: Meelis Press, Meelis Pressi Arhitektuuribüroo. Tellija auhind: OÜ Fastinvest. Konstruktori auhind: Finnmap Consulting OY. Ehitaja auhind: AS Merko Ehitus. Betooni ja betoontoodete tarnija auhinnad: AS Rudus, AS Tartu Maja Betoontooted
Žürii arvamus: Tallinki büroohoone kerkis teiste nominentide seast selgelt esile ja platseerus häälteenamusega esikohale. Hoone trumbiks on dekoratiivsed betoonristid, mille kvaliteetne, defektide ja pragudeta pind ei jäta mingit kahtlust, et nende valmistamise ja paigaldamisega on tublisti vaeva nähtud. Sisekujunduses demonstreerib puhast betoonpinda ilus ja efektne trepikäik.

Aasta Betoonehitis 2009 arhitekti eripreemia: Alver Arhitektid OÜ-le Vabaduse väljaku maa-aluse parkla eest (Vabadussamba maa-alal SWECO Projekt AS-ile). Tellija: Tallinna Kommunaalamet. Konstruktor: Estkonsult OÜ. Ehitaja: AS Oma Ehitaja, Nordecon Betoon OÜ. Betooni- ja betoontoodete tarnija: AS Tartu Maja Betoontooted, AS HC Betoon.
Žürii arvamus: Kõige enam väärib esile tõstmist arhitekti töö, kes pidi toime tulema kogu rajatise pinnast veerandit hõlmavate ajalooliste müürijuppide rajatisse integreerimise ja sobival viisil eksponeerimisega. Igati aus ja väga betoonilik ehitis, kus kõik betoonitööd olid teostatud väga hea kvaliteediga.

Ehitaja ajakirja lugejate lemmikuks valiti Virtsu sadama kai.

Koostatud ajakirjas Ehitaja ilmunud artiklite põhjal.

Kõik õigused kaitstud © 2024 E-Betoonelement OÜ Powered by TENFOR marketing
magnifiercrossmenuchevron-down