Menu

Birjo Must, Äripäev

Eesti suurim raudbetoonelementide tootja E-Betoonelement ostis Rootsi ettevõttelt Abetong AB poole osaluse raudteeliiprite projekteerimise ja tootmise ettevõttes Swetrak, millest teine pool kuulus juba E-Betoonelemendi emafirmale Consolis OY.

Osaluse müünud Abetong AB tegevjuhi Fredrik Holsti sõnul pole kahel konkurendil mõtet ühte ettevõtet jagada. “Meie arvates peaks Swetrak kuuluma 100% kas siis meie ettevõttele või Consolis OY-le ja kokkuvõttes oli see mõlemale osapoole jaoks parim lahendus,” lisas Holst. Abetongile ei kuulu enam ühtegi osalust Eesti ettevõtetes.

Ostuhinda ei avalda
Swetraki aktsiate ost võimaldab E-Betoonelemendil aktiivsemalt osaleda liiprite turustamises, lausus ASi E-Betoonelement juhataja Vaido Leosk, kes ei soovinud pikemalt ostutehingut kommenteerida. Samuti ei olnud ta nõus ütlema tehingu hinda.Ülejäänud 50% Swetraki aktsiatest kuulub Consolis OY tütarettevõtjale Strängbetong AB-le. E-Betoonelement tegutseb Swetraki alltöövõtjana, tootes Swetraki tellimusel Rakvere tehases liipreid. Swetraki ülesanne on nende liiprite turustamine.

Pilk ekporditurgudele
Leoski sõnul on Eesti turu tellimuste mahud suhteliselt väikesed ja ajas ebaühtlaselt jaotunud. Liiprite efektiivseks tootmiseks on tema sõnul vaja tagada stabiilne tellimuste maht, mille saavutamiseks tuleb aktiivselt üritada ka eksporditurgudel läbi lüüa. “Consolis Grupi koosseisus on Swetrakil võimalus ära kasutada senisest enam suure kontserni eeliseid turundus- ja müügitegevuses,” lisas Leosk.
Koondumist kontrollis ka konkurentsiamet, kuna tehingu sõlmimisel tekkis kahe ettevõtte tegevuse kattuvus betoonist raudteeliiprite tootmise ja edasimüügi osas. E- Betoonelemendi ja Swetraki turuosad kokku betoonvalmistoodete tootmise ja edasimüügi turul Eestis jäid 2009. aastal alla 40%. Seetõttu anti koondumisele ka luba.

ASi Tartu Maja Betoontooted juhataja Jaan Lutsu sõnul raudbetoonliiprite tootmisega Eestis teised ettevõtted ei tegele, seega E-Betoonelemendi konkurente kõnealune tehing ei mõjuta.

7. oktoobril toimub Ülemiste hotellis Tallinnas, Lennujaama tee 2, kella 9.30-13.00 koolitus: „Nõuded raudbetoonelementidele. Raudbetoonelementide standardid: põhimõtted, nõuded, muutused standardites.“

Koolituspäev on kasulik betoonelementide tootjatele, projekteerijatele, paigaldajatele, järelevalvele - andes ülevaate Euroopa betoonelemente käsitlevatest standarditest; millised on betoonelementidele esitatavad nõuded, mille vastu eksitakse ja mis on selles vallas hiljuti muutunud.

PÄEVAKAVA:
09:15 Registreerimine
09:30 Enno Rebane, Eesti Ehitusmaterjalide Tootjate Liit
Raudbetoonelemente käsitlevate standardite ülevaade, standardimise üldised põhimõtted ja nõuded
10:00 Toomas Laur, Tallinna Tehnikaülikooli Sertifitseerimisasutus
EVS-EN 13369:2006 Betoonvalmistoodete üldeeskirjad; EVS-EN 13670:2010 Betoonkonstruktsioonide ehitamine; nõuetest, standarditest ja erisustest betoonelementide ekspordi puhul

Kohvipaus orienteeruvalt 11.00
12:15 Vello Otsmaa, Tallinna Tehnikaülikooli dotsent
Raudbetoonelemendid, standard EVS-EN 1168:2006+A2:2009 Õõnespaneelid
13:00 Koolituse lõpp

Osalejad saavad Eesti Ehitusinseneride Liidu täiendõppe punkte.

Registreerimise vormi leiate siit. Palun saatke see hiljemalt 24. septembriks 2010 e-posti aadressile  või faksile 648 9062.
Osavõtumaks on 750 krooni. Eesti Betooniühingu liikmetele 400 krooni. Osavõtumaks sisaldab: osavõtu seminarist, seminarimaterjale ja kohvipausi.
Pärast registreerumist edastab Eesti Betooniühing kinnituse koos elektroonilise arvega.
Lisainformatsioon: telefon 648 1918, faks 648 9062, http://www.betoon.org/

21.-24. septembrini toimub Berliinis rahvusvaheline raudtee- ja liiklustehnikamess InnoTrans 2010.

Messi teemadeks on raudteede ehitus, raudtee- ja trammiveeremid, seadmed, mootorid, veeremite sisustus, liiklustehnika ja tunnelite ehitus.

Consolis ettevõtetest osalevad messil Swetrak Eestist, DW Schwellen Saksamaalt, Parma Soomest, Sateba Prantsusmaalt, Sateba Maroc Marokost, Stanton Bonna Inglismaalt, Spanbeton Hollandist, Spenncon Norrast, Strängbetong Rootsist ja W.P.S Poolast.

Messimeeskond tervitab külastajaid 25-ndas hallis, 303 stendis.
Mess on avatud iga päev kella 9.00-18.00.

Eelmisel messil osales 1914 eksponenti 41-st erinevast riigist, külastajaid oli üle 88 000. Mess toimub iga kahe aasta tagant.

Enno Rebane, Äripäev

Kuigi majandus näitab positiivse arengu märke, on olukord ehituses ja ehitusmaterjalitööstuses endiselt halb. Tõsi, käesoleva aasta II kvartal oli ka ehitusmaterjalide tootjate jaoks positiivne, kuid seda ainult eksportijate jaoks. Eesti siseturu müük on endiselt miinuses, jäädes kuue kuu kokkuvõttes umbes kuuendikuga maha eelmisest aastast.

I poolaastal Eesti Ehitusmaterjalide Tootjate Liitu
 kuuluvate ettevõtete müügikäive eelmise aastaga võrreldes siiski õige veidike kasvas - 2267 miljoni kroonini. See on ligikaudu 2004. aasta tase, sealjuures ei ole arvestatud inflatsiooni mõju.
Kuigi 2009. aasta tulemust soovivad pea kõik ehitusmaterjalitootjad unustada, oli paraku veel praegugi neid tooterühmasid, mille I poolaasta tulemus on eelmise aastaga võrreldes negatiivne. Suurim on miinus sillutuskivide ja paekillustiku osas – umbes veerandi võrra. Eriti kurb on killustikukasutuse suur vähenemine – ühelt poolt põlatakse meie riiklikul teedehitusel üha enam kodumaise materjali kasutamist ja teiselt poolt kipub Euroopa rahade kasutamisel põhinev teedehitus üha enam suurtesse probleemidesse uppuma. Kuid pole ehitamist, pole ka ehitusmaterjalide kasutamist.
Miinuspoolele jääb ka liiva, katusematerjalide ning soojustusmaterjalide müük. Suurima kasvuga on puitakende, seinamaterjalide ja raudbetoonelementide müük, kõigi positiivseks mõjuriks on eksport. Kuid ei tohi unustada, et raudbetooni käsi on väga halvasti käinud juba kaks aastat ning seinamaterjalide müügi miinus ületas eelmisel aastal samal ajal samasuguses võrdluses 70%. See tähendab, et need materjalid on nii madalale tasemele loksunud, et ega suurt kukkuda enam kuhugi polegi.
Taas viib see mõttele, et vajalik on riiklikult koguda raha avaliku sektori ehitustööde jaoks, et ehituse jaoks halbadel aegadel avalikule sektorile vajalikke ehitustöid teha. Mitte teha seda siis, kui kõik ehitavad ning ehitustööde hinnad laes on.

Vähemalt on midagi praegu ka positiivset – eksportivate firmade käekäik.
2010. a 6 kuu jooksul eksporditi ehitusmaterjale 1118 miljoni krooni eest, mis ületab 2009. a sama ajavahemikku enam kui 300 miljoni krooniga. Kõige rõõmustavama tulemuse ja arenguga paistab silma ehitusmontaažvahtude tootja OÜ Krimelte. Veel võiks eraldi välja tuua AS Tartu Maja Betoontooted, suur osa nende toodangust läks ekspordiks, mis betoonelementide tootmise puhul on tähelepanuväärne. Enam kui poole toodangust eksportisid avatäidete tootjad AS Fenestra, AS Metus-Est, AS Saku Metall ja AS Viking Window, seinamaterjalide tootja AS Aeroc, katusekivide valmistaja OÜ Monier, plasttorude tootja OÜ HAKA Plast ning lubjakivitoodete müüja AS Nordkalk.

Käibe järgi (2010.a 6 kuud, miljonit krooni)
1. Krimelte OÜ                                449
2. AS Saint-Gobain Ehitustooted       130
3. AS E-Betoonelement               130
4. AS Pipelife Eesti                          123
5. AS Saku Metall                            103
6. AS Rudus                                     96
7. AS Nordkalk                                 91
8. AS Metus-Est                                68
9. AS Silikaat                                   66
10. AS Tartu Maja Betoontooted        55
11. AS Viking Window                       54

Raivo Raigna, Virumaa Teataja

Majanduse järkjärguline toibumine on toonud elavnemise märke ka tööjõuturule, sest need ettevõtted, kes on suutnud kasvatada oma ekspordimahtu, loovad juurde uusi töökohti.
Põhiliselt metallitöödega tegelev Tamsalu EPT on viimastel kuudel saanud  tellimusi koostööpartneritelt Norrast ja Soomest, mistõttu on ettevõte võtnud tööle kolm uut keevitajat. Metallitöökoja toodangust läheb 85 protsenti ekspordiks.

“Põhiliselt valmistame praegu Norra ja Soome turule ekskavaatorite tööseadmeid ja koppasid ning klientide kvaliteedinõuded meie toodangule on kõrged. Need kolm meest, kelle ametisse võtsime, on kogemustega keevitajad, kes tunnevad oma tööd,” rääkis ettevõtte tegevjuht Valdo Simonlatser.
Ta lisas, et majanduse elavnedes leiavad kohusetundlikud inimesed, kellel jagub ametioskusi, ka tööd. “Oskustöölisi on alati nappinud ja nende järele puudust tuntud,” lisas Simonlatser.

Vajatakse oskustöölisi
Vohnjas tegutsev perefirma Temper omab suurt seadmete parki, mis võimaldavad teha suuremõõtmelisi metallkonstruktsioone, treimis- ja freesimistöid, keevitustöid eri materjalidega ja tehnoloogiatega, on eksportmahtude kasvades võtnud viimase pooleteise kuu jooksul ametisse samuti kolm uut töötajat. Tööd on saanud treial, treipingi operaator ja tootmistööline.
Firma juhatuse liige Raivo Ruuto rääkis, et suurenenud on tellimused nii Soome kui Rootsi turule. “Soome tellijatele toodame ehituslikke metallkonstruktsioone ja Rootsi turule kuulventiile,” ütles Ruuto. Ekspordi suurenemine annab firmale majanduslikku kindlustunnet homse suhtes ja ettevõtte vajab juurde ka keevitajat.

Kontserni E-Betoonelement karkassielementide ja õõnespaneelide tootmise juhi Marek Preesi sõnul on välispartnerite tellimuste täitmine viimastel kuudel kasvatanud kontserni töötajate arvu 20 inimese võrra.

“Oleme võtnud ametisse oskustöölisi, kes valmistavad raudbetoonist seina- ja fassaadisüsteeme ning karkassielemente. Nendes tootevaldkondades läheb 80 protsenti ekspordiks ja välispartnerite tellimuste täitmine on andnud uut hoogu kogu kontserni majandustegevusele,” rääkis Marek Prees. Seinapaneelide põhilised tellijad on Soome firmad.
“Karkassielemente toodame aga Murmanski tuumajäätmete jaama tarvis. Selle suurtellimuse täitmine annab meile tööd ka järgmisel aastal,” ütles Prees. Ta lisas, et hoolimata majandussurutisest käib Peterburi ümbruses vilgas ehitustegevus ja sealsed firmad tunnevad nende toodangu vastu huvi, see annab lootust edasiseks eksportmahtude suurendamiseks ja tagab ettevõtte inimestele töö.

Pangandussektor toetab
Swedbanki põllumajandussektori juht Meelis Annus rääkis, et majandus on kriisist toibumas ja selle üheks tõestuseks on ka positiivsed arengud pangandussektoris. Swedbanki Eesti üksuse teise kvartali tulemuseks kujunes 108 miljoni kroonine kasum.
Annus kõneles, et koondamiste aeg pangandussektoris on möödanik ja taas on asutud inimesi tööle võtma nii panga Tal­linna kui teiste piirkondade kontoritesse.
“Kuna ettevõtlustegevus elavneb, siis on pangandussektoris tekkinud nõudlus eelkõige ärikliendihaldurite järele. Seda ka minu juhitavas sektoris,” selgitas Annus.
Pankur nentis, et firmade läbimõeldud ja korraliku rahavooga laenutaotlused on saanud ning saavad jätkuvalt Swedbankist positiivse vastuse. Annus kinnitas, et krediidi saamisel on firma tugev pluss see, kui ettevõte toodab eksportturgudele.

Eksport
Eesti müüs 2010. aasta mais enim toodangut:
1) Soome - 1930 mln kr,
2) Rootsi - 1414 mln kr,
3) Lätisse - 980 mln kr,
4) Venemaale - 932 mln kr,
5) USAsse - 887 mln kr.

Objekt: Helme tänava kortermajad
Asukoht: Tallinn, Helme 5a ja 5b
Arhitektid: OÜ Arhitektuuribüroo JVR
Raudbetoonelementide tootja: AS E-Betoonelement
Ehitaja: Merko Ehitus AS

Helme tänavale ehitatakse kaks viiekorruselist kortermaja, hoonete välisseinte viimistluseks kasutatakse kujundatud pesubetoonpinda ja värve.

E-Betoonelement toodab Helme tänava 5a, 5b kortermajadele postid, talad, õõnespaneelid, rõduplaadid, trepid, 1- ja 3-kihilised seinaelemendid. Töövõttu kuuluvad veel ka projekteerimine ja paigaldus.
E-Betoonelemendi tööd lõppevad novembris, hoonete valmimist on oodata 2011. aastal.

Täna, 30 juunil, avatakse Eesti Maanteemuuseumi väliala Teeaeg, kus E-Betoonelemendi valmistatud graafilise betooni elemendid ilmestavad läbi ajaloo kulgevat teed. Tegemist on ainulaadse näitusekeskkonnaga vabas õhus, mis lisaks liikluse ja teede ajaloo tutvustamisele pakub võimalusi liikluskasvatuseks ja puhkamiseks.

Teeaega sisenedes näeb külastaja esmalt ajas muutunud liiklusmärke ja asulatähiseid ning Eesti vanima maanteesilla (Vati) keskfermi. Edasi liikudes satub külastaja maa sisse süvistatud põnevasse arhitektuursesse keskkonda, ajaloolisse teeruumi, kus saab liikuda ajas tagasi ning tajuda erinevate ajaperioodide õhkkonda. Puhkealal asuvad lasteatraktsioonid ja piknikuplats.

Teeaja arhitektuurne kontseptsioon valmis arhitektuuribüroos Salto ja ekspositsiooniprojekt disainibüroos Laika, Belka & Strelka.

Maanteemuuseumi arendamise kogumaksumus oli 47 miljonit krooni, millest ligi 40 miljonit krooni kattis Euroopa Regionaalarengu Fond.

Loe lisaks:
E-Betoonelement alustas Maanteemuuseumile graafilisest betoonist seinaelementide tootmist
ja
E-Betoonelement kasutab elementide pinnaviimistlusena graafilist betooni

Lisainformatsioon: http://muuseum.mnt.ee

Objekt: Kumna farmimahuti II ehitusjärk
Tellija: AS Metsaküla Piim
Aadress: Kumna, Harku vald, Harjumaa
Elementide projekteerimine, tarne ja paigaldus: AS E-Betoonelement
Projektijuht: Kalle Kõllo

AS E-Betoonelement sõlmis Metsaküla Piim AS-ga lepingu Kumna farmimahuti II järgu ehitamiseks.
2008. aastal püstitas E-Betoonelement Kumna külasse rekonstrueeritava piimakarja vajadusteks 4,0 m kõrguste seintega, 54 seinaelemendist koosneva ja 5073 m3 mahutava vedelsõnnikuhoidla, mis oli kahest planeeritud vedelsõnnikuhoidlast I ehitusjärk. Teises ehitusjärgus valmib samasugune mahuti.
Cabro™ divisjoni juht Kalle Kõllo kommenteerib, miks tellija valis neid ka II järku ehitama: „Meie uuestivalimisele aitas kaasa juba valminud ja kasutuses oleva mahuti hea kvaliteet ja lihtne kasutus, samuti pakutud hind. Hea koostöö on meie vahel kestnud juba alates 2007. a. Maamessi päevilt.“

Kalle Kõllo lisab: „AS Metsaküla Piim on seljataha jätnud raske perioodi, kus piimatootjad pidid pikka aega rahulduma kokkuostuhinnaga, mis oli alla tootmishinna. Nüüd, uuesti jõudu kogunud, lõpetab ettevõte oma piimafarmi rekonstrueerimise, kus ühe osana on meie poolt püstitatud farmimahutid.“

Mahuti elemendid valmivad augustis, millele järgneb nende püstitamine töömaal. Mahuti võetakse kasutusse novembri alguses.

Ajakiri Inseneeria
Mart Arro, E-Betoonelement

Kuna tuuleenergiast on saanud maailma üks tähtsamaid taastuvenergia allikaid, olles sealjuures täiesti uue tööstusharu loojaks, on oluline mõista, kuidas kõige efektiivsemalt tuuleenergiat saada. Kui siiani on tuulegeneraatorite maste valmistatud peamiselt terasest, siis võimsamate ja kõrgemal paiknevate generaatorite mastide ehitamisel on otstarbekas kasutada betooni.

Aastaid tagasi täitsid tuulegeneraatorid enamasti põllumajanduslikke eesmärke, näiteks jahvatati nendest saadava energia abil vilja ja pumbati vett. Paljud neist inimese poolt tehtud meistritöödest on säilinud tänapäevani. Aastatega on aga nõudmised tuulegeneraatoritele ja nende mastidele tõusnud ning nii on turbiinide võimsused jõudsasti kasvanud. Algsetest 5–30 kW võimsusega generaatoritest on arenenud tänaseks 5–6 MW võimsusega generaatorid. Pidevalt on kasvanud ka tuulegeneraatori mastide kõrgus, alates 10 meetrist 1970 kuni 20 meetrini 1983, 50 meetrini 1990, kuni 85 meetrini 2000 ja kuni 140 meetrini täna.

Kõrgemal on “parem” tuul
Generaatorite ajaloos on katsetatud nii horisontaalse kui vertikaalse pöörlemisteljega tuulegeneraatoreid, samuti nii ühe-, kahe- kui ka kolmelabalisi generaatoreid. Tänapäeval on kõige levinumad kolmelabalised horisontaalse teljega tuulegeneraatorid, sest need on osutunud kõige efektiivsemaks. Kuidas siis tuulest energiat saadakse? Selle võib välja arvutada lihtsustatud valemi P = KD2V3 abil, kus P on energia, K koefitsient, D rootori diameeter, V tuule kiirus.

Teisisõnu on tuulest saadav energia võrdeline rootori diameetri ruudu ja tuule kiiruse kuubiga. Kui tõusta maapinnast kõrgemale, siis tuule tugevus tõuseb ja kvaliteet paraneb, sest maapinna läheduses, tingituna reljeefist, ehitistest ja metsast, tekivad hõõrdumine ning turbulents, mis oluliselt kahandavad tuule häid omadusi. Sellest tulenevalt annabki suurema läbimõõduga rootori (tiiviku) paigutamine suurematele kõrgustele võimaluse paremaks energiatootmiseks.

90 m on kõrguse veelahe
Maismaale püstitatavate tuulegeneraatorite standardiks on kujunemas 2,5–3 MW võimsusega turbiinid, mis esitab tuuleenergia kogumisel tornidele suure väljakutse. Näiteks kaalub 2,5–3 MW võimsusega turbiin koos 100-meetrise läbimõõduga rootoriga umbes 150 tonni. Tõstetuna 100 kuni 150 m kõrguse masti otsa, teeb sellise turbiini tiivik enamasti 10–20 pööret minutis. Sellistes tingimustes peavad tuulegeneraatorite mastid taluma suurt staatilist ja dünaamilist koormust. Just viimasest ning materjalide väsimusest tulenevad ohud muudavad tornide projekteerimise keeruliseks. Kuni 90 m kõrguseid torne, mis on mõeldud alla 2,5 MW võimsusega turbiinidele, on mõistlik ehitada terasest. Kõrgemate tornide ja võimsamate turbiinide puhul on nii rahalistel kui tehnilistel põhjustel mõistlik kasutada monteeritavat betooni. Betoonkonstruktsioon tagab torni piisava jäikuse suurte turbiinide ja pikkade labade puhul, mis aitab kontrollida vibratsiooni. Samuti on lihtsam luua resonantsikindlat mastilahendust. Metalltornide puhul ühendatakse sektsioonid omavahel poltidega ja ühe masti koostamiseks on vaja sadu polte. Alalise vibratsiooni tingimustes tuleb poltide kinnitusi kontrollida pidevalt. Betooniga sellist muret ei ole ning seetõttu on betoonmasti hooldamine tunduvalt soodsam. Lisaks on monteeritavast betoonist torni elemendid nägusad ning nendest saab kiiresti püstitada turbiinile sobiva torni. Tihti on juurdepääs tuuleparkidele piiratud, teed on kitsad ja kurvilised. Projekteerimise käigus valitakse monteeritavate elementide suurus nii, et tagatud on vaevata juurdepääs ka kõige raskemini ligipääsetavatele objektidele.

30 cm paksused seinad
Betoon on keskkonnasõbralik materjal, kättesaadav ja suhteliselt stabiilse hinnaga. Üle 100 m kõrguste mastide puhul annab betoonlahendus märgatava hinnaeelise terase ees, sest masti läbimõõt ja selle ehitamiseks kasutatava teraslehe paksus kasvavad oluliselt. Terassektsioonide massi kasv ja keeruline transport tõstavad teraslahenduse hinda hüppeliselt. Monteeritavast betoonist maste on kahte tüüpi: 100–110 m kõrgused täisbetoontornid, mille puhul betoonosa ulatub kuni turbiinini, või 100–150 m kõrgused hübriidtornid ehk kombinatsioon betoon ja terastornist. Hübriidmasti alumine osa on betoonist ning ülemine, umbes 50–70 m kõrgune osa on terasest. Hübriidmasti puhul on mõlema materjali head omadused ära kasutatud. Monteeritavast betoonist tuulegeneraatori mast on oma olemuselt umbes 30 cm paksuse seinaga tüvikoonus. See betoonmast on omakorda jagatud üksteise otsa asetatud, ligikaudu 10 kuni 15 m kõrgusteks silindriteks, mis omakorda on jagatud segmentideks ehk monteeritavateks elementideks. Elemendi laiema osa läbimõõt on ca 3,5 m ja kõrgus sõltuvalt silindri kõrgusest vahemikus 10–15 m. Elemendi mass on kuni 40 t. Monteeritavad elemendid valmistatakse tehases isetihenduvast betoonist. Ehitusplatsile tarnitud betoonpaneelid ehk segmendid eelmonteeritakse eelpool mainitud 10 kuni 15 m kõrgusteks silindriteks. Need silindrid tõstetakse omakorda üksteise peale, mille tulemusel moodustubki tüvikoonuselise masti betoonkeha. Masti otsa käib betoonist adapterplaat, mille külge kinnitatakse kas tuuleturbiin või hübriidtorni korral terasmast. Kogu betoonmast järelpingestatakse adepterplaadist vundamenti. See on vajalik, et tagada torni vastupidavus generaatori tööst tingitud dünaamilisele koormusele. Näiteks võib 100 m kõrgune torn kaaluda kuni 1500 tonni ning koosneda umbes 70 monteeritavast betoonelemendist.

Raivo Raigna, Virumaa Teataja

Majanduse elavnemise märke võib täheldada nii ehitusmaterjalide tootmises, pagari- kui ka mööblitööstuses.

Nordkalk Eesti AS, millel on Eestis kolm tootmisüksust, valmistab mitut liiki lupja, jahvatatud lubjakivi (fillereid), lubja- ja dolokivi­killus­tikku, ehituslikke täitematerjale ja põldude lupjamismaterjale. Nordkalk Eesti ASi tegevdirektor Andres Rammul rääkis, et kontserni ekspordimaht on käesoleval aastal suurenenud, võrreldes 2009. aasta esimese kvartaliga.

Kontsern E-Betoonelement, mis on suurim betoonelementide tootja ja terviklahenduste looja Eestis, on võrreldes aastataguse ajaga, kui töötati säästurežiimil, kasvatanud eksporti mitu korda. Kontsernil on tehased Harkus, Rakveres ja Tamsalus.

Pärast mitu aastat kestnud põhjalikku eeltööd jõudis Lääne-Virumaa pagarifirma Hallik oma kaubamärgi Hagar nelja tootega möödunud aasta juulis Rootsi turule.

Kõik õigused kaitstud © 2024 E-Betoonelement OÜ Powered by TENFOR marketing
magnifiercrossmenuchevron-down