Lahendused > ViaPlus™ infrastruktuuritooted > Sillad > ZIP-tala sillad
 

  E-Betoonelement on monteeritavast raubetoonist sillalahendusi pakkunud ja tootnud 2000. aastast alates. Esimene sild, kus ZIP-talasid kasutati, oligi samal aastal Tartu- Jõgeva maantee 6,6km-le üle Amme jõe rajatud Kärkna sild, millel avapikkust on 33m. Sellele järgnesid Eesti Elektrijaama sild, Sirgala, Korbatu, Puurmanni, kuni 2008. aastal jõuti seni pikimate ZIP-tala viaduktideni – 160m pikkune Vaida viadukt ja 90m pikkune Aruvalla viadukt Tallinn-Tartu maanteel.
   
  ZIP-taladega tekiehituse moodustavad eelpingestatud ZIP-talad (pööratud T-kujulise ristlõikega), mis monteeritakse külg-külje kõrvale. Talade otsad tugede kohal monolitiseeritakse (põiktala) ja monoliitbetoonist rajatakse ka tekiplaadiosa.
   
  ZIP-tala elemendiveokil    ZIP-tala montaaž
   
  ZIP-talad toel    ZIP-talad
   
  ZIP-talasid on võimalik asetada ka vahedega, juhul kui alt sillale põrkekoormust arvestada ei ole vaja (nt kui kõrgusgabariit on suurem minimaalsest lubatavast või ületatakse mittelaevatatavat jõge). Sellisel juhul tekiplaat rajatakse liitkonstruktsioonina, kasutades ca 70-80mm paksuseid monteeritavast raudbetoonist koorikplaate. Koorikplaatidega kaetakse talade vahed moodustades sedasi raketise, mis võtab vastu monoliitsest pealevalust tuleva koormuse.
   
  ZIP-talad vahega    RB koorikplaadid
   
   
  Maksimaalsed sildeavad ZIP-talaga lahendatud sildadele ja viaduktidele.
  ZIP tala maksimaalsed silded
  - käesolevat graafikut saab kasutada ainult esialgseks sildeehitise ristlõike kõrguse määramiseks.
  - kasutatud koormusmudelid vastavad Eesti projekteerimisnormidele EPN-ENV 1.3.
  - sildeehitise kõrgus sisaldab sillatala ja monoliitset betoonplaati.
   
  Referentsid

ViaPlus™ trükis: ViaPlus™ - Sillad, viaduktid ja tunnelid