Lahendused > Parkimismajad > Planeerimine  
   
Parkimismajad PARKIMISMAJA OLGU MUGAV KASUTADA

OOTEJÄRJEKORD VIITAB PLANEERIMISVEALE

SEGAVAD POSTID JA KITSAD TEED ON MINEVIK

SÕBRALIKU MOEGA PARKIMISMAJA MEELITAB KASUTAJAID

LIHTSAD SOOVITUSED
   

Parkimismaja olgu mugav kasutada
Parkimismaja planeerimise esimene põhitõde kõlab nii: „Parkimismaja peab võimaldama mugavat parkimist ja ei tohi olla hädalahenduseks autojuhile, kes mujal kohta ei leia“. Hästi toimivat parkimismaja on mugav ja lihtne kasutada. Pidevad plekimõlkimised ja ummikud parkimismajades viitavad planeerimisvigadele.
Parkimismajade kavandamine ja projekteerimine on tehniline protsess, mis eeldab hoolikat analüüsi. Planeerimisel peab hindama parkimise nõudlust, kasutajate vajadusi ja liiklusvoo mahte. Ummikute ja ohtlike situatsioonide vältimiseks sõiduteede ristumiskohtades tuleb analüüsida olemasolevat liikluskorraldust ning autode juurdepääsu parkimismajale. Parkijate mugavuse tagamiseks tuleb pöörata tähelepanu hoone sisemisele loogikale ja toimimisskeemile.

Ootejärjekord viitab planeerimisveale
Parkimismajade sisemine loogika on sootuks erinev kui teistel hoonetel: siinne liikumine peab olema mugav nii jalakäijatele kui ka autodega liiklejatele. Parkimismaja planeerimisel tuleb arvestada, et parklasse sisenemine ja väljumine sujuks võimalikult kiiresti. Mõistagi on vajalik selge märgistus ja suunaviidad. Oluline on arvestada parkimismaja ümbruse liikluskorraldusega. Parkimismajja sisenevad või väljuvad autod ei tohi tekitada ootejärjekordasid ning peaksid sulanduma linnaliiklusesse: parkla olgu lihtsasti ligipääsetav, selle sissesõit ja väljapääsud liiklusteede suhtes loogilise asetusega.

Segavad postid ja kitsad teed on minevik
Hoone kavandamisel oleks mõistlik ruumi mitte kokku hoida parkimiskohtade suuruse arvel. Parkimine on mugav siis, kui kohad on piisavalt avarad, tasandid ilma segavate postideta ja liikumisteed laiad. Kui autojuhi vaateväli on vaba, on ka liiklemine parkimismajas ohutum.
Jalakäijad peavad parkimismajas saama turvaliselt liikuda. Trepid ja liftid planeeritakse parkimisala lähedale. Mõelda tuleb ka sellele, kuidas jalakäijate alad sõiduteest eraldada ning näiteks kaubanduskeskustes võimaldada suurte ostukärudega mugav liikumine.

Sõbraliku moega parkimismaja meelitab kasutajaid

Parkimismaja on tehiskeskkond. Kui selle asukoht, arhitektuurilised lahendused ja töökorraldus pole piisavalt läbi mõeldud, näib parkimismaja eemale peletav ning inimesed eelistavad mujal parkimist. Oskuslikult planeeritud parkimismaja on kasutajasõbralik

Lihtsad soovitused
Autosid täis pargitud inimtühi parkla ei mõju nii kõledalt, kui taustaks mängib muusika ja sisse paistab päikesevalgus. Et vältida pimedaid nurki, on päikesevalguse kõrval oluline ka hea üldvalgustus.
Makseterminal või teeninduspunkt peaksid olema selgesti nähtavad ja avatud kohas. Liiklemist suunav märgistus peab olema üheselt mõistetav, sisse ja väljapääsud kergesti leitavad, vältida tuleks massiivseid vaheseinu ning parkimisalade sopilisust.
Kuigi esmapilgul võib jääda mulje, et parkimismaja on väljast monotoonne ja seega hoone sobitamine ümbrusega keeruline ülesanne, saab ka siin välja mõelda omanäolisi lahendusi. Võimalik on kandekonstruktsioone peita või vastupidi, neid esile tuua ja rõhutada. Näiteks piirete ehitamisel saab kasutada betooni kõrval metalli, puitu või klaasi.

Parkimismajade planeerimisel on tähtis oskuslik ruumikasutus: mahutada võimalikult palju autosid nii, et oleks mugav parkida. Ruumikasutuse efektiivsuse hindamisel arvutatakse mitu ruutmeetrit parklapindakulub ühe parkimiskoha peale. Erinevate parkimismajade võrdlemisel tasub meeles pidada järgmist:
- arvutused on tehtud samadel alustel. Üldjuhul võetakse aluseks hoone maksimaalsed sisegabariidid, arvestades nii sõiduteede, rampide kui ka trepikodadega;
- arvestada hoone suhtelise suurusega: mida väiksem hoone, seda suurema osa põrandapinnast võtavad paratamatult enda alla rambid, sõiduteed ja trepikojad;
- kindlaks määrata „arvutusliku auto” suurus.

Tavaliselt arvestatakse ühe parkimiskoha peale 27 – 30m2 parklapinda. Näitaja suurus sõltub parkimismaja suurusest ja kujust, krundi kujust, täiendavate liiklusmugavust andvate rampide olemasolust jms. Parkimismaja hinda mõjutab oluliselt see, kas hoone rajatakse osaliselt maa alla või mitte. Orienteeruvalt on esimene maa-alune korrus umbes 1,5 korda kallim kui esimene maapealne korrus ja teine maa-alune korrus umbes 1,5 korda kallim kui esimene maa-alune korrus.